50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
115 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raunopowwer
Õppematerjali autor
Jean-Paul Charles Aymard Sartre 21. juuni 1905 15. aprill 1980 Elukäik Jean-Paul Sartre sündis Pariisis. Mereväeohvitserist isa sureb, kui Jean Paul on viieteistkümne kuune. Sartre ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane.Ta veetis keskooliaastad La Rochelle'is. 1929 Sartre lõpetab École Normale Superieure. Seal kohtab ta Simone de Beauvoir'd, kellest saab ta elukaaslane. Töötas 1931 - 1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Sartre üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu. Ta oli veendunud antifasist ning läks vabatahtlikult sõtta. Teise maailmasõja ajal viibib lühiajaliselt Saksamaal vangis. Aastal 1945 loobus õpetajaametist ning asutas
eksistentsi vabaduse puhul vastutus oma ainukordse olemasolu ja selle endast lähtuva loomise eest. Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm jne. Selliseid inimese eksistentsi määravaid komplekse, aga nende hulka kuuluvad ka vabadus, armastus jms, nimetavad eksistetnsialistid Martin Heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks, mida eksistentsialistid, eriti Jean-Paul Sartre on püüdnud fenomenoloogiliselt kirjeldada, st lähtuvalt inimese faktilisest maailmas-olemisest mitte mõnest teaduslikult positiivsest või ratsionalistlikust teooriast. Inimlik eksisteerimine toetub vabadusele. Vabadus on inimesele seesmiselt omane, ta on vaba tänu enda eksisteerimisele. Tegelikult püüdleb aga inimene orjusele. Kierkegaardi sõnade järgi tähendab orjus oma vabadusest loobumist, ja nimelt vabatahtlikku loobumist. Põhjus
kelleks ta end ise teeb. o Lähtuda tuleb subjektiivsusest. Konkreetse asja valmistamiseks ette nähtud eeskirjad ja asja definitsioon on olemas enne, kui nende järgi valmistatud ese. (religioon: jumal loob inimese enda valmistamisõpetuse järgi ja see valminud asi realiseerib üht jumalikus mõistuses asuvat mõistet; ateist: inimene on see, kelleks ta end teeb. Kõigepealt inimene eksisteerib ja pärast defineerib end ise.) · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. o Inimene on eelkõige visand subjektiivse eluga, erinevalt murust, lillest või millestki muust; sellele visandile ei eelne midagi ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end ise visandab. Mitte selline, nagu ta tahaks olla. Tahtmist me mõistame tavaliselt teadliku otsusena, mis enamasti leiab meis aset pärast seda, kui me oleme endast teinud selle, mis me oleme.
Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe valiku, oleme me ka samaviisi hüljatud ning meid võib saata äng. Eksistentsialism äng.
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena.
Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta eksistentsialistid kahte gruppi, kristlikud ja ateistlikud. Esimesed arvavad, et eksistents eelneb olemusele, ehk inimene tuleneb jumalast ja on temast ka sõltuv,
eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste, on olemas võimalus kuidas midagi teostada, juhised ja enne on teada ka otstarve, sest on mõeldamatu, et midagi valmib ilma otstarvet silmas pidamata . Olemus eelneb eksistentsile, seega on millegi kohalolu determineeritud . · Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu; sellele visandile ei eelne midagi ja inimene hakkab kõigepealt olema selline millisena ta end ise visandab. Inimene ennekõike eksisteerib, on see kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tuleviku visandumisest. Eksisteerib vaid sel määral kuivõrd ta end teostab. Inimene on eelkõige visand, kellel on subjektiivne elu . Inimene
1. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele tähendab seda, et inimene peab mõnda aega eksisteerima, olemas olema ning alles siis saab ta end defineerida. Inimene eksisteerib, kohtub iseendaga, kerkib maailmas esile ja seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid