10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tuuli000
Õppematerjali autor
Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand
operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - … 1 15 Nimeta Haydni muusikalised uuendused (4) 1) 2 teemaga sonaadivorm 2) klassikaline 4-osaline sümfoonia 3) keelpillikvartetti ülesehitus 4) sonaaditsükli 3. osana kasutusele võtt ¾ taktimõõdus tantsuline osa menuett. 16 Iseloomusta Haydni muusikat. - Muusikat iseloomustab rahva-ja looduslähedus, elurõõm ja heatahtlik huumor,
Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika
Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne.) Meisterlikkuse tipuks on 12 Londoni sümfooniat. Üle 70 keelpillikvarteti 24 ooperit, mida lavastati peamiselt Esterhazi õukonna ooperiteatris. Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad” Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) Imelaps, muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseeria. Sündis 1756. aastal Salzburgis (Austria). Isa, kes oli Salzburgi õukonnas kapellmeister, oli ka poja õpetajaks ja kontsertide korraldajaks. 5- aastaselt esimesed omaloomingulised palad, 6-aastaselt algasid kontsertreisid , 8- aastaselt esimene sümfoonia, 11-aastaselt esimene ooper jne. Erakordne anne ja töövõime. Ringreisidel kohtus M. paljude kuulsate heliloojatega ja
............ ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel
rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid