......................................................................8 2.2. Põhilised probleemid..................................................................................................9 2.3. SISU............................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Valisin selle Jack Londoni kuna teadsin tema ühte teost ,,Valgekihv" ja see pidi olema seiklus raamat. Referaadis kirjutan Jack Londonist ja tema romaanist ,,Martin Eden". Loodan saada rohkem teadmisi Jack Londoni eluloost ja tema teostest. 3 1. Jack London 1.1. Elulugu Jack London sünninimega John Griffith Chaney oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi
Jack London "Martin Eden" Elulugu Jack London (John Griffith Chanley) Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist Sündis 12. jaanuaril 1876. a San Fransiscos Suri 22. novembril 1916. a Quida romaan ,,Signa" Lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli 1896. aastal võeti ta vastu California ülikooli Hickmotti konservitsehh Austrite röövpüük California kalakaitsepatrull Hülgepüügi kuunar Dzuudi veski ja trammitee jõujaama Hulkur Esimene avaldatud lugu 5 dollarit Mõtles kirjutamisest loobuda " Tuhat surma" karjääri algus Teosed ,,Jerry" ,,Alaska tütar" ,,Raudne kand" (1907) ,,Suure Maja väike perenaine" ,,Martin Eden" (1909) ,,Valgekihv" (1906) ,,Mäng" (1905) ,,Kuuorg" (1913) ,,Smoke Bellew" (1912) ,,Ürgne kutse" (1903) ,,Merehu
rõhutamist. Uuelt draamakirjanduselt ja teatrilt nõuti tõde ja rahvuslikkust. Läbi taheti suruda teaduslik-analüütilist moodust. Kirjanik Max Halbe ütles, et realist võib olla see, kes suudab tehniliselt näha. Nõuti mikroskoobiga teaduslikku elukujutust. Arno Holz lõi sekundistiili eksperimentaalne! Zanripiire ületav kunstiliste kujutusvahendite käsitlemine, mis taotles äärmist objektiivsust. Autori tekst jäi tagaplaanile. Hindas visualiseerimist. Naturalistlik kunstiteooria oli sotsiaaldemokraatlike kriitikute silmis kaheldava väärtusega, sest nad nõudsid parteilisust, aga naturalistid kippusid selle kõrvale jätma, kuna taotlesid objektiivsust. Naturalistliku maailmapildi inimene sõltus sotsiaalsest miljööst ja pärilikkusest, mis oli vastuolus töölispartei hoiakutega, mille järgi inimene saab maailma parandada ja oma keskkonda muuta. Need loodi prantsuse eeskujul
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise möödapääsmatus Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed võibolla vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Kõik kommentaarid