JÜRI LIVENTAAL
SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE
RIIK JA ÕIGUS
I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS
TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE
LOENGUMAPP
ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE
TALLINN 2000
1
EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE
Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat
Õigusinstituudis välja antud loengumappi:
1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn
1997,
2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus.
Tallinn 1998.
Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud
trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi
muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi
loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muutmist . Osas II “Õigus” on
teema I “Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm ” alla lisatud uus, fakultatiivses
jaos esitatud lõik - § 8: “Õigusnormi struktuuri klassikalisest ning normativistlikust
doktriinist õiguskirjanduses”. See paragrahv on fakultatiivne I kursuse üliõpilastele,
obligatoorne aga IV kursuse üliõpilastele.
J.Liventaal
Tallinnas 4.veebruaril 2000.a
2
SISUKORD
ÕPPEAINEST 10
TEEMA 1. ÕPPEAINE SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE SISU 11
(TEADUS, TUNNETUS NING TEOORIA; ÕIGUSTEOORIA NING
ÕIGUSTEADUS ; ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA ; ÕIGUSÕPE; ÕIGUSTEOORIA
NING ÕIGUSTEADUSE FUNKTSIOON; ÕIGUSHARUD ; SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID )
§ 1. TEADUS, TUNNETUS NING TEOORIA 11
§ 2. ÕIGUSTEADUS NING ÕIGUSTEOORIA 12
§3. ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 14
§ 4. ÕIGUSÕPE 14
§ 5. ÕIGUSTEADUSE NING ÕIGUSTEOORIA FUNKTSIOON 14
§ 6. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID 15
TEEMA 1. PÕHIMÕISTED 16
I OSA. RIIK
TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS 17
§ 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning 17
riigi tekke Aristotelese teooria)
P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST 17
P.2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA 19
§ 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20
§ 3. RIIGI TEKKE TEOLOOGILISED TEOORIAD 20
§4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIAD 21
§ 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD 21
§6.RIIGI TEKKE VÄGIVALLATEOORIAD
21
TEEMA 2. PÕHIMÕISTED 22
TEEMA3. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE KAASAJAL 23
§ 1. RIIKIDE TEKKIMISE ALUSED 23
3
P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23
P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23
§2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23
§3. MANDAAT JA HOOLDUS 24
TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25
TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON , RIIK KUI 26
ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED
§1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID .
26
ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON
P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID .
26
TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID
P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27
SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID
§ 2. RIIGI TERRITOORIUM 28
§ 3. RAHVAS
28
P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI 29
P.2. KODAKONDSUS
30
§ 4. AVALIKU VÕIMU ORGANISATSIOON 31
§ 5. RIIGI SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE NELI ELEMENTI 32
§6. RAHVAS, RIIGI SÜSTEEM NING ÜKSIKISIK ÜHISKONNA 33
POLIITILISES ORGANISATSIOONIS
P. 1. POLIITILINE ÜLESEHITUS (OSALEMINE POLIITILISES PROTSESSIS) 33
P. 2.RAHVA, RIIGI SÜSTEEMI SEKUNDAARSETE ELEMENTIDE NING 33
ÜKSIKISIKU ESINDATUSEST ÜHISKONNA POLIITILISES ORGANISATSIOONIS
JA RIIGI SÜSTEEMIS
P. 3. INIMENE, ÜHISKOND, RIIK - SEOSTE TÜÜBID 35
TEEMA 4. PÕHIMÕISTED
36
TEEMA 5. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, RIIGI VORMID NING RIIGI 37
FUNKTSIOONID
4
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 118 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
p6944
Õppematerjali autor
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõi
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu,
P.2. Areng õigusriigi poole 104 Teema 8. Põhimõisted: 105 Kirjandus 106 Kasutatud normatiivaktid 113 7 ÕPPEAINEST Loengumapi riigi osa eessõnas selgitati, et sissejuhatus õigusteooriasse (peaaine AO 10111) on Õigusinstituudis õigusõppe sissejuhatavaks aineks. Aineprogrammi kohaselt on selle õppeaine komponentideks: 1) õiguse entsüklopeedia, mis sisaldab riigiõpetuse ning õiguse teoreetilised põhimõisted ja -käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21212 ).
Anglo- Ameerika süstemis on eriti pärast I MS valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: era- ja avalik õigus. Nende vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. On olemas ka avalikud õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. 17. Õiguse süsteemi mõiste ja kultuur. Õigussüsteem-ajalooliselt kujunenud õiguse sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavate õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Klassifitseerimisel rühmitatakse põhiliselt: 1) õigusliku reguleerimise objekt alusel. 2) Õiguslik reguleerimise meetodi alusel.
2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapi
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õi
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulistek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid