Jõhvi (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

pptx

Jõhvi

11  - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% )  - -  -:  RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS  . 2 . .  - . , .   1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s  !

Vene keel

22

docx

X ettevõtte turundusstrateegia

Nii räägivad oma ettevõtte kohta VKG Gruppi töötajad: “Meie toetustegevus laieneb eelkõige Kohtla-Järve linna ja ümberkaudsetes valdades tegutsevatele organisatsioonidele ja üritusele ning meie toetus on suunatud eelkõige kultuuri-, spordi- ja haridusasutustele.” 5.3.1 VKG kunsti ja spordi heaks  VKG on Eesti Maadlusliidu peatoetaja aastast 2005.  EESTI KONTSERT .VKG on Eesti Kontserdi toetaja alates 2009. aastast. Koostöös EK Jõhvi Kontserdimajaga on VKG asutanud mitmeid initsiatiive kohaliku kultuurielu edendamiseks: Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi, Virumaa esimese fotokonkursi. Iga aasta mais käivad mõlema ettevõtte töötajad Virumaal metsaistutustalgutel;  RAHVUSOOPER ESTONIA. Tänu VKG toetusele said 2012 aasta jooksul Eestisse toodud Richard Strauss’i ooper „Roosikavaler“ ning Vincenzo Bellini ooper „Norma“. Mõlemast

Turunduse alused

56

ppt

Eesti energeetikatööstus

Energeetika  Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist  Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale.  Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist ·

Energia ja keskkond

9

pptx

Maavarad, nende teke ja kasutamine

vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi  kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0  Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil.  Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega?  Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis

Geograafia

12

docx

Kohtla-Järve

juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad

Geograafia

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

nimetamisväärseid konkurente. Muidki ehitusmaterjale toodetakse võrdlemisi palju. Ida-Virumaal asub ainuke tõeline metallurgiatehas Eestis, ainukesed Eesti suurkeemia ettevõtted. Kergetööstus, millest regiooni areng algas, kaotab aga positsioone. Regioon on metsarikas, kuid metsatööstust on vähe, puitu varutakse peamiselt Lääne-Virumaa metsatööstuse tarbeks. Ida-Virumaa tööstuse nõrgaks kohaks on veel masinaehitus, peale Narva ja Jõhvi seda mujal peaaegu polegi ja neiski linnades pole masinaehitus kuigi tugev. Ida-Virumaa tööstusharud on võrdlemisi suured saastajad ja seal on kujunenud üsna rängad keskkonnakaitseprobleemid. Seal elab peamiselt tulnukrahvastik, mis majandusprobleemide lahendamist ainult raskendab. Ka oli enamik ettevõtteid tehniliselt vananenud ja kulunud, neid ähvardas pankrot ja mitmed läksidki pankrotti

Keskkond

16

pptx

Viru lavamaa maastikurajoon

Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes ○ Esinevad kosed ja joad ● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte järvede teket Narva jõgi sügisel Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0) Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahel

Geograafia

9

docx

Õhu saastamine ja sellest vältimine.

Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kind

Keskkond

Meedia

Kommentaarid (0)