11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist ·
Nii räägivad oma ettevõtte kohta VKG Gruppi töötajad: “Meie toetustegevus laieneb eelkõige Kohtla-Järve linna ja ümberkaudsetes valdades tegutsevatele organisatsioonidele ja üritusele ning meie toetus on suunatud eelkõige kultuuri-, spordi- ja haridusasutustele.” 5.3.1 VKG kunsti ja spordi heaks VKG on Eesti Maadlusliidu peatoetaja aastast 2005. EESTI KONTSERT .VKG on Eesti Kontserdi toetaja alates 2009. aastast. Koostöös EK Jõhvi Kontserdimajaga on VKG asutanud mitmeid initsiatiive kohaliku kultuurielu edendamiseks: Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi, Virumaa esimese fotokonkursi. Iga aasta mais käivad mõlema ettevõtte töötajad Virumaal metsaistutustalgutel; RAHVUSOOPER ESTONIA. Tänu VKG toetusele said 2012 aasta jooksul Eestisse toodud Richard Strauss’i ooper „Roosikavaler“ ning Vincenzo Bellini ooper „Norma“. Mõlemast
vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega? Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis
Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kind
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide
Arvo Pärt Darina Minakova Jaana Illus 11kl. Elulugu ● Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 a. Paide linnas. ● Ta on eesti helilooja, kes kirjutab klassikalist ning vaimulikku muusikat. ● Ta on hästi tuntud tänu oma kompositsioonitehnikale nimega “tintinnabuli-stiil”, millega ta hakkas tegelema alates 1970. aastate teisel poolel. •1938. aastal kolis Arvo koos oma emaga Rakveresse, kus möödusid tema kooliaastad. •Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooliorkestris. •Pärast keskkooli Arvo Pärt kolis Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. Pere pildid ● Pärt lõpetas konservatooriumi 1963. aastal ning selleks ajaks võis teda pidada kogenud ja küpseks heliloojaks, kelle loomingus leidus ka filmi- ja teatrimuusikat. ● Pöördus ta õigeusku ja liitus 1972.
Kõik kommentaarid