Jõhvi linnapark (0)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Kukruse mõisapark ja polaarmõis

detsember 1986.a. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprill 1966. a käskkiri nr 84. Kohtla- Järve raj. TSN TK otsus nr 192 Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis 24. november 1965. a. Park on kaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis». [8] 2.3 Asukoht ja suurus Ajaloolise haldusjaotuse järgi asub Kukruse mõis ja park Virumaal, Jõhvi kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi paikneb projektala Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Kukruse ja Kabelimetsa külas. Postiaadress: Kukruse mõis, Kukruse küla, Kohtla vald, 30623, Ida - Virumaa. Projekteeritava ala suurus on ca 14,3 hektarit; selle põhiosa moodustab Mõisa kinnistu (32002:002:0139) ja juurde lisanduvad kinnistutükid alleel, kalmistul ning piiranguvööndisse kuuluvad projektalaga külgnevad kinnistud. Külgnevatel

Looduskaitse

2

docx

Kadrioru park

Kadrioru park on Eesti silmapaistvaim lossi- ja linnapark, mis katab u 70 hektarit. Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noo

Kujundus

3

doc

Toompark

TOOMPARK  Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud ­ kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn Schnelli tiigi üm

Haljasalade rajamine

50

pdf

Vanade pargipuude hooldamine

Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................

Agraarpoliitika

22

docx

Referaat Sangaste loss

Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass  Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula k

Ajalugu

10

doc

Nimetu

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina................................................................................ 6 3. Loodusressursid...................................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................

Kategoriseerimata

5

doc

Essee- Loodus ja park

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008  Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendr

Maastikuhooldus

Kommentaarid (0)