Jõevähk 2000-2009 Heidi Silvet Juhendaja: Jane Frey Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest.............3 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused............................................................................4 3. Metoodika............................................................................................................................... 5 3.1 Seireprogrammi eesmärk.................................................................................................. 5 3
..........................................................................................................6 6.4.2 Vastkoorunud.........................................................................................................6 6.5 Toitumine .....................................................................................................................6 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon...................................................................................... 7 7. Jõevähi ohustatuse põhjused............................................................................................ 7 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd..........................................................................7 7.2 Reostus........................................................................................................................ 8 7.3 Haigused ja parasiidid..................................................................................................8
I sissejuhatus Jõevähk on paljude Põhja ja Baltimaade magedaveeliste ökosüsteemide peamine komponent. Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on
Astacus astacus Jõevähk, väärisvähk, laiasõraline vähk Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Klass: Malacostraca Ahasvähilised Selts: Decapoda Kümnejalalised Sugukond: Astacidae Jõevähklased Perekond: Astacus Jõevähklane Välisehitus Välisehitus · keha koosneb 19 lülist · Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid · Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk) · Pearindmikku katab selja poolt seljakilp · Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. · Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on t
..................................................................40 Joonised.........................................................................................40 4 Eessõna Käesolev õppematerjal on koostatud seoses 2001 aastal Jänedal peetud vähikasvatuse õppepäevadega. Selle aluseks on Ari Mannoneni loengute konspekt Soome vähikasvatuse kohta, mis on tõlgitud ja Eesti oludest lähtuvalt täiendatud ja muudetud. Kuigi Eestis signaalvähki ei kasvatata, on selle liigi kasvatamise kogemustest üht-teist õppida ka Eestis ja seetõttu sisaldab alljärgnev materjal ka signaalvähi andmeid. Eestis on seni vähi ja vähikasvatuse kohta nii vähe kirjutatud, et eestikeelne terminoloogia on veel välja kujunemata ning kindlasti on mõnegi mõiste jaoks võimalik leida täpsemaid sõnu. Loodetavasti mõistab heatahtlik lugeja, et tegemist pole õpiku, vaid konspektiga, mistõttu üht osa küsimustest on käsitletud lühidalt
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul
aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas.
Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin, kas allpool käsitletud liigid on vähenenud Eestis ja ka mujal Baltikumis. Valisin just sugukonna karpkalalased, kuna need liigid on kõige rohkem söögiks meie igapäevasel toidulaual. Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks
Kõik kommentaarid