Jäsemete skelett (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesk�

Bioloogia

30

xlsx

Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju

Väikemäl. Puudub kiilluu-urge. Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse  Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke  Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud: Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale)  Näo luud (Ossa faciei): Paarilised: Sarnaluu (Os zygomaticum), Pisaraluu (Os lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne

Anatoomia

32

docx

ANATOOMIA - LIHASED

SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis  o ja i: CI – C VII processus spinosused  f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum  o ja i: L1-L5 processus spinosused  f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor  o: C1 (tuberulum posterius)  i: os occipitale linea nuchalis inferior  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major  o: C1 (processus sipinosus)  i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior  o: C2 (processus spinosus)  i: C1 (processus transversus)  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior  o: C1 (processus transversus)  i: os occipitale (linea nuchalis i

Anatoomia

17

rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi

Anatoomia ja füsioloogia

14

pdf

Anatoomia eksam. I osa

Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d

Meditsiin

48

pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõs

Inimese anatoomia

15

docx

Luude ühendused

LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. L

Bioloogia

3

doc

Jäsemete luud veterinaarmeditsiin konspekt

Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu ­ reieluu; küünarvarreluud ­ sääreluud; randme luud ­ kanna luud; kämbla luud ­ pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus ­ cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna

Meditsiin

Kommentaarid (0)