50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LLem
Õppematerjali autor
riietusest. · Tööandja tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Tööhügieeni üldreeglid · Puhastamise sagedus ja intensiivsus · Puhastusvahendi koostis lähtuvalt materjalist, pinnast · Isikukaitsevahendid · Tööriided, kaitseriided · Isiklik hügieen · Tervisekontroll · Tervisetõend · Korrapärane ja õige jäätmekäitlus Enesekontroll · Käitleja on kohustatud kontrollima toote/protsessi/toimingu nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll). · Rakendama abinõud enesekontrolli tagamiseks. · Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. · Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi. · Käitleja peab määrama kindlaks ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid,
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:.............................................................5 Pakendikonteinerisse tuleb panna:..................................
Prügi sorteerimise juhend Miks prügi sorteerida?............................................................................................................................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend................................................................................................................................................3 Miks prügi
Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised
nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine arengufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. KOKKUVÕTE Eesti jäätmekäitlus on veel alguses ja arengu ruumi on küllaga. Inimesed pole veel mõistnud kui tähtis on biolagunevate jäätmete käitlemine ja ringlusesse saatmine. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas. Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi. Olulisim on teiste riikide progressiivsete kogemuste kiire levitamine ja kasutuselevõtt.
teostamiseks jäätmekäitluse üle. Jäätmekäitluse nõuete karmistamisega, mida tuleb teha lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, muutub järelevalve puudulikkus üha suuremaks 15 probleemiks. Rikkujatel võib tekkida karistamatuse tunne ning lähtuvalt raskest majanduslikust olukorrast võib suureneda ka tegelike rikkumiste arv. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võin öelda, et jäätmekäitlus on arenenud väga positiivses suunas, ning paljud varasemad probleemid on leidnud lahenduse. Ei saa mainimata jätta, et vähenenud on ebaseaduslik prügi ladestamine looduskeskkonda ning metsaalused on puhtamad. Jäätmeid on hakatud üha efektiivsemalt taaskasutama ning prügilatesse ladestatavad olmejäätmete kogused on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud. Paljud vanad prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi
nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine aregufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks. 6. Kokkuvõte Eesti jäätmekäitlus on alles arengujärgus. Selle planeerimisel ja tulevikusuundade määratlemisel on tehtud tänuväärne töö, kuid palju on veel teha. Biolagunevate jäätmete käitlemise tähtsus ei ole inimesteni jõudnud, seega on oluline suurendada sellealast teavitustööd. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas. Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid