Jääkaru - Antarktika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil , hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid , ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris -novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema . Talveund magavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Jääkaru - Antarktika #1 Jääkaru - Antarktika #2 Jääkaru - Antarktika #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heino Pärn Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Sain selle eest viie
jääkaru , antarktika

Mõisted

Teemad

  • Jääkaru poeg
  • Jääkaru
  • Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest. Tema karvastik on väga paks
  • Jääkarul on hea haistmine, mille abil ta otsib oma saaki. Ta on osav ujuja ning liigub
  • lumes väga kiiresti. Vee all suudab ta viibida üsna kaua. Täiskasvanud jääkaru mass
  • on umbes 700 kg ,mis teeb temast suurima kiskja maailmas. Ta on tohutult tugev ja
  • inimese tapmiseks piisab talle ühest käpalöögist. Jääkaru sööb mitmeid erinevaid
  • kalu, linde, hülgeid ja väiksemaid imetajaid. Ta on väga osav jahipidaja - hülge
  • püüdmine kevadise jää sulamise ajal nõuab oskusi. Kui jääkaru juhtub märkama
  • hüljest jääserval, ujub ta kiirelt, kuid märkamatult, jättes vaid nina veest välja, looma
  • poole ja hüppab üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub
  • vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või
  • novembris emakaru kaevatud koopas. Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud
  • Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma. Emast võõrduvad pojad umbes
  • kaheaastaselt
  • Pingviin
  • Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad
  • pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil
  • pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud
  • linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad
  • veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale
  • suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna
  • ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle
  • erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva
  • lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb
  • kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal
  • Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin
  • hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid. Kui
  • pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike, toidavad vanemad teda
  • väljaoksendatud krilli ja pisemate kaladega. Talvel lumetormide ajal, kui sajab lund
  • ja tuul on lõikavalt külm, seisavad pingviinid ringis tihedalt üksteise vastas, seljaga
  • vastu tuult. Nii võivad nad seista tunde, ilma midagi söömata. Vahepeal vahetavad
  • nad kohti - väljaspool olnud lähevad sissepoole ringi ja vastupidi
  • Adeelia pingviinid suvel
  • Antarktika
  • Antarktika on tohutu manner, mis on jääga kaetud. Selle keskel asub lõunapoolus
  • ja suurema osa aastast on Antarktikat ümbritsevad ookeanid jääs. Selles maailma
  • külmimas kohas võib õhutemperatuur langeda 80 miinuskraadini! Jää paksus ulatub
  • mäekõrgusele - 4000 meetrit.Talvel kestab öö 24 tundi, suvel sulatab päike rüsijääd
  • natuke. Siin ei saa taimed kasvada, kuna tuule kiirus 300 kilomeetrit tunnis ja krõbe
  • külm käivad neile üle jõu. Siiski elavad seal mõned loomaliigid. Näiteks elutseb
  • Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri
  • Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti. Emane vaal
  • on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka
  • lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel
  • isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes
  • Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged
  • emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. Teised
  • Antarktika loomad on näiteks mõõkdelfiinid, küürvaalad, tormilinnud, krabihülged
  • pingviinid ja merileopardid. Antarktika vetes on tohutult palju krilli. Vaalad ujuvad
  • tuhandeid kilomeetreid, et sinna toituma pääseda

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
ppt
ANTARKTIKA
2
doc
Antarktika
30
pptx
Antarktika
8
docx
Antarktis ja Antarktika
1
docx
Antarktika
2
doc
Jääkarud-ing k
25
doc
Geograafia kordamine 8 klass
34
docx
Biogeograafia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !