JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


Sisukord


KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED
Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia.
Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi:

generaatorgaasid)
Kütus koosneb üldjuhul:

0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%)
  • ballastist
  • niiskusest

Kütuse füüsikalis keemilised omadused:
Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust.
Q = kj / kg kütuse kohta
Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet
  • madalkütteväärtus
  • kõrgekütteväärtus

Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse.
Kütteväärtuse keskmised suurused

TIHEDUS


See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg
ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³)
Kütuse erikaalu järgi liigitatakse:
  • kerged kütused ς
  • rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne

kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb. Kütusepassis on enamjaolt antud tihedus 20° C juures.
Kütuse punkerdamisel tuleb fikseerida temperatuur ja peale punkerdamist peab mõõtma võetud kütuse hulk [ m³] ja vastavalt tihedusele arvutatakse ümber kaaluliseks kütusehulgaks. Kui aga temperatuur erineb kütuse võtmisel 20°C ,
Siis arvutatakse kütuse tegelik tihedus järgmise valemiga:
ς = ς ²° - k ( t - 20°) kus t – tegelik temperatuur
k – parandustegur, mis võetakse tabelist

FRAKTSIOONKOOSTIS


Fraktsioon on kütusehulk, misaurustub teatud temperatuuri vahemikus.
Astmelist testilatsiooni nimetatakse fraksioneerimiseks. (mida raskem on fraktsioon, seda rohkem on molekulis süsiniku aatomeid)
Diiselkütuse fraksioonid on kerged, nad aurustuvad 250°C. Selliste kütuste põlemisel tõuseb kiiresti Pz ja põlemis kvaliteet on hea.
Fraktsioonid, mis aurustuvad üle 250°C nimetatakse rasketeks fraktsioonideks, neid on pihustites raskem pihustada ja põlemisel tekib tagi ja nende aurustamiseks on vaja kõrgemat temperatuuri.
Bensiinide kerged fraktsioonid 50 – 150 kindlustavad mootori käivituse ka külmasolekus.

LEEKPUNKT


See on temperatuur, mille juures kütuseaurud segunenult õhuga plahvatavad põlema lahtise leegi juurde viimisel.
Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C.
Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt.

HANGUMIS TEMPERATUUR


See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam
horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla.

HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR


See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke.
Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C.
ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR
See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi juurde viimata. Jsesüttimis temperatuur sõltub rõhust ja see tähendab mida kõrgem on rõhk, seda madalamal temperatuuril küttesegu süttib.
RÕHK
ISESÜTTIMIS
TEMPERATUUR
atm
BENSIIN
PETROOLIUM
DIISELKÜTUS
3,0
425
420
400
9,0
315
275
260
11,0
308
262
257
20,0
272
230
207
30,0
260
216
200
Nägu tabelist näeme: diiselkütuse iseeneslik süttimine toimub juba 200°C juures
Seega toimu diiselkütse isesuttimine võrreldes bensiini ja petrooliumiga varem, ning see on märgiks, et diiselkütuse isesüttimine on parem.
Kütuse isesüttimistemperatuuri iseloomustatakse tsentaanarvuga.
TSETAANARV .
See on tinglik arv, mis iseloomustab vedelkütuse isesüttimis temperatuuri. Praktikas saadakse see arv järgmiselt:
Süsivesiniku tsetaanarv C16H34 - see on väga madala isesüttimis temperatuuriga ja tema näitaja võetakse võrtseks 100 – ga. Alfametüünnaftaliin C10H7CH3 – tema isesüttimis temperatuur on väga kõrge ja tema isesüttimis temperaruuri näitajaks on võetud 0
Tsetaanarvuks nimetatakse tsetaani mahulist protsenti mahus alfametüülnafta - liinga, mille juures segu on sama isesüttimistemperatuuriga, kui vaatlusall oleval kütusel. Praktikas määratakse tsetaanarv laboratoorsel teel. ( regulleeritava surveastmega)
  • tsetaanarv alla 40 – halb kütus, süttib kõrgel temperatuuril
  • tsetaanarv 40 – 50 – head kütused
  • tsetaanarv üle 50 – vägahead kütused
  • tsetaanarv 28 – 32 – raskedkütused nende isesüttimis näitajad on

veel kõrgrmad
VISKOOSUS
See on vedeliku sisehöördumine voolamisel. Praktikas ta iseloomustab kütuse – õli voolamist filtrites torudes ja pihustamisel. Viskoosus oleneb temperatuurist
so temperatuuri tõstmisel viskoosus väheneb ja vastupidi.
TÜNAAMILINE VISKOOSUS
See on hõõrdejõud , mis tekib 1Cm kaugusel kahe voolukihi 1Cm² pindade vahel. Kui kihid liiguvad üksteise suhtes kiirusega 1Cm/sek. Rahvusvaheliselt
Pa●sek
KINEMAATILINEVISKOOSUS
Kõik kütuse viskoosusmõõteriistad on kapillaar viskoosusmeetrid.
Viskoosusmaatri skaala töötas välja Engler. Ta võttis 200 Cm ³ vastaval temperaruuril olevat kütust ja lasi sellel läbivoolata kapillaartoru , ning mõõtis selleks kulunud aja. Peale seda võttis 200 Cm³ destvett temperatuuriga 20°C ja lasi läbivoolata semast viskoosusmeetri kapllaartorust
°E20° = tk/tv
Engleri viskoosust nimetatakse sellepärast tinglikuks viskoosuseks, et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi.
Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures
Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures
Engleri viskoosusskaalat kasutatakse: Saksamaal ja Prantsusmaal
REDWOODI SKAALA
Siin võetakse 50mml kütust, mis on 100°F – ni üles soendatud ja lastakse sellel kütusel läbivoolata viskoosusmeetrist, ning mõõdetakse selleks kulunud aeg sekundites. Redwoodi tähis R1
SAYBOLT SKAALA
Siin võetakse 60mml kütust ja mõõdetakse läbivool aeg sekundites .Tähis Su
Kui meil on teada kütusemargi viskoosus mingil temperatuuril mingi skaala järgi siis kasutades tabeleid või nomogrammi võime teisaldada kütust teise skaalasse (teise mõõtesüsteemi) ümber.
DETONATSIOONI KINDLUS
So leegi levimiskiirus küttesegus mootorisilindris.
● SPM silindrites jääb see arv vahemikku 2000 – 3000 m/sek
● Lõhkeainetes jääb see arv vahemikku 7000 – 8000 m/sek
Normaalsel põlemisel levib leek silindris 20 m/sek ja seda nimetatakse teoreetiliseks põlemiseks . Sellise plahvatusliku põlemise kutsub esile mitte vastav kütuse temperatuur ja rõhhu suhe. Sellisel kütuse põlemisel tõusevad väga järsult silindris põlemisrõhk js põlemistemperatuur ja mida me kuuleme metallse klõbisemisena ja metallsete löökidena. Kütuse detonatsiooni kindlust iseloomustatakse oktaanarvuga.
OKTAANARV
Välia töötatud arv ja on analoogne tsetaanarvuga. Kütuse oktaanarvuks nimetatakse isooktaani C8H18 mahulist protsenti isooktaan ja normaalpaani segus C7H16 millel on sama detonatsiooni kindlus, kui antd kütusel ja tema oktaanarvuks loetakse 100. Normaal eptaan on madala oktaavarvuga, ning tema oktaanarvuks loetakse 0.
Oktaanarv saadakse kas: laboro uurimismeetodil või ka mootormeetodil. Oktaanarv kirjutatakse bensiini margi juurde A – 93, A – 95 jne.
Looduslikult toodetud bensiinid on madala oktaanarvuka ja selle tõstmiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatoreid.
MEHHAANILISEDLISANDID
Mehhaanilised lisandid põhjustavad filtrite ja süsteemide ummistusi, kütuse kõrgsurveaparatuuris plunzerpaaride ja pihusti otsikute kulumist või ka kinnikiilumist.
Üldjuhul mehhaanilisi osakesi kütuses ei tohi esineda ja seepärast kütused puhastatakse enne kõrgsurveaparatuuri saatmist. Puhastada võib kütuseid mitmeti:

VEE SISALDUS
Vesi võib sattub kütusesse juba tankimisel, (tankidakse halba kütust ja, et seda viia miinimumini selleks peab kogu kütuse punkerdamise ajal võtma kütuse proove ja mida säilitatakse kinnipitseeritud pudelis üks aasta)
Vesi alandab kütuse kütteväärtust, vees lahustunud õhk põhjustab kütuseaparatuuris korrosiooni.
VÄÄVLISISALDUS
Väävel on kahjulik lisand , ta esineb kütuses lahustunud kujul. Kütuse ja väävli põlemisel põlemiskambris tekivad :
● S + O2 = SO2
● 2S + 3O2 = 2SO3 (2 – 3%)
Kuna õhus on küllaldaselt niiskust ja põlemisel vesinik põleb H – H2O ja väävli
gaasid ühinevad veeaurudega ja seega tekib:
  • SO2 + H2O = H2SO3
  • SO3 + H2O = H2SO4

Ning need on tugevatoimelised mineraal happed , ja nad põhjustavad väljalaske SPM põlemiskambrite, klappide ja väljalaskekollektorites korrosiooni, aga peale nootorist väljumist tekitavad nad atmosfääris happevihmasi, millised maapinnale sajavad.
TUHA SISALDUS
Tuhaks kütuses on lahustunud soolad ja ka mehhaanilised osakesed. Tuhk tekitab mootoris kolvi ja silindrihüli peegelpinna kulumist. Kiirekäigulistes mootorites kütuses võib tuhka esineda mitte rohkem kui: 0,08% ja aeglase käigulistes mootorites võib kütuse tuha sisaldus olla kuni: 0,025% (raske kütus)

KOKSI SISALDUS


Koks on kütuse raskete fraktsioonide mitte täieliku põlemise produkt, ta põhjustab pihustite ummistust, klappide ja kolvide kinnikiilumist
Kiirekäigulistes SPM kütuses ei tohi koksi olla rohkem kui: 0,01%
Aeglasekäikulistes SPM kütuses ei tohi koksi olla rohkem kui: 0.3 –0. 4%

OHUTUSNÕUDED KÜTUSE PUNKERDAMISEL


MÄÄRDEAINED
Hõõrdumise liigid.
Kuiv hõõrdumine :
Detailid puutuvad kokku, ning nende vahel puudub määrdeaine või määrdeõli ja seetõttu tekib detailide vahel tugev höördumine,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #1 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #2 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #3 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #4 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #5 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #6 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #7 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #8 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #9 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #10 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #11 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #12 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #13 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #14 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #15 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #16 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #17 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #18 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #19 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #20 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #21 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #22 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #23 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #24 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #25 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #26 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #27 JÕUSEADMETE TÜÜBID 2 #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karlapabos Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • ERINEVAT TÜÜPI KKP KASUTUSALAD

Teemad

  • Sisukord
  • KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED
  • TIHEDUS
  • FRAKTSIOONKOOSTIS
  • LEEKPUNKT
  • HANGUMIS TEMPERATUUR
  • HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR
  • ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR
  • TSETAANARV
  • VISKOOSUS
  • TÜNAAMILINE VISKOOSUS
  • KINEMAATILINEVISKOOSUS
  • REDWOODI SKAALA
  • SAYBOLT SKAALA
  • DETONATSIOONI KINDLUS
  • OKTAANARV
  • MEHHAANILISEDLISANDID
  • VEE SISALDUS
  • VÄÄVLISISALDUS
  • TUHA SISALDUS
  • KOKSI SISALDUS
  • OHUTUSNÕUDED KÜTUSE PUNKERDAMISEL
  • MÄÄRDEAINED
  • MÄÄRIMISE ÜLESANNE
  • HÜDRODÜNAAMILISE ÕLITUSE TEOORIA
  • ÕLIDE FÜÜSIKALISED – KEEMILISED OMADUSED
  • VISKOOSUS
  • KOKSI SISALDUS
  • HAPPELISUS ÕLIS
  • Mineraalõlid koosnevad orgaanilistest ainetest [CH] kus juures orgaanilised
  • hained
  • HANGUMISTEMPERATUUR
  • VEESISALDUS
  • ÕLILISANDID
  • ÕLIDE MARKEERIMINE
  • PLASSED MÄÄRDED
  • KÜTUSE PUHASTUSSEADMED
  • FILTREERIMINE
  • SEPARAATORID
  • KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD KKP
  • SIIBER TÜÜPI KKP
  •  PLOKKPUMBAD
  • KÜTUSE SISSEPRITSIMISNURGA REGULLEERIMINE[γ ]
  • PIHUSTID
  • PIHUSTITÖÖ KIRJELDUS
  • PUMPPIHUSTID
  • ÕLITUSSÜSTEEM
  • ÕLITUSE ÜLESANDED
  • KUIVA KARTERIGA SPM
  • Märjakarteriga SPM õlitussüsteem
  • ÕLIPUMP
  • REDUKSIOONIKLAPP
  • LUBLIKAATOR
  • SILINDRIHÜLSI PAISKÕLITUS
  • ÕLI PUHASTAMINE
  • ÕLIJAHUTID
  • TORUJAHUTID
  • PLAATJAHUTID
  • ÕLITUSSÜSTEEMI MÕÕTERIISTAD

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
JÕUSEADMETE TÜÜBID 3
78
doc
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
84
docx
KATLAD 2
58
doc
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS
16
docx
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
34
docx
Laevade ehitus eksam
75
doc
Laevade ehitus
70
doc
Exami küsimused ja vastused laevaehituses





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !