puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED
jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. (6) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut. (7) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires: 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt
lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preili Karbik rikub? Preili Karbik eksib järgnevate punktide vastu: § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuete vastu. (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires: 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid,
probleemtoodete märgistamise viis ja kord. -§ 60. Ohtlike jäätmete segamise keeld Ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega tuleb vältida. -§ 117. Jäätmearuandlus Jäätme tekitajal on kohustus pidada arvestust oma tegevuse kohta(tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta) § 28. Kontrollitud jäätmekäitlus Jäätmevaldajal on kohustus, tema valduses olevaid jäätmeid käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. § 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika - Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. - Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. - Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid.
Jäätmehooldus Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite
Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010 jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas
ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud.........................
jäätmekorraldus, kemikaalikäitlemine ja -ohutus, Välisõhu reostuse piiramine. Aja jooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta.
Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised
aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». lisa 1 TABEL 3. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus 1 Tehniline varustus Jäätmekäitlus (koos skeemide ja joonistega2) 1 Tabel 3 täidetakse juhul, kui luba taotletakse «Jäätmeseaduse» § 75 lõikes 1 loetletud valdkondades. 2 Lisatakse eraldi. lisa 1 TABEL 4. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning
Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida
vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust. 1. MIS ON MIS? (TERMINID) Jäätmed mis tahes "Jäätmeseaduse" § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv
12.2007 Kiviõli keemiatööstus 2009. a tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse rikkumine, mis seisnes jäätmearuandluse puudulikus esitamises, ning määrati ettevõttele 5000-kroonine trahv. Tallinna Prügila ja Cleanaway rikuvad koostööd tehes jäätmeseadust Ühte kontserni kuuluvate ASideTallinna Prügila ja Cleanaway Eesti koostööl rändavad Cleanaway kogutud jäätmed prügilasse lõppladestamisele ilma sorteerimata. Uus jäätmeseadus, mis peab sorteerimata jäätmete ladestamist prügilasse seaduserikkumiseks, jõustus 1. mail 2004. aastal, kuid Tallinna Prügila ja Cleanaway vaheline koostöö käis juba 2003. aasta sügisest. Toimetas Peeter Raidla, Äripäev.ee 13.05.2004 Aitäh kuulamast!
KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Punning, J-M., Käärd, A. 2008.Olmejäätmed ahju. Energia Kliima Jäätmed. Tallinn. 2. Heinam, U. 2008. Prügi ahju! Jäätmete taaskasutus IRU koostootmisjaamas. Eesti Energia. 3. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. Veebruar 2007.Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjon toetab jäätmehierarhiat. Teabeleht 9. 4. Eek, P. 2009. Elukeskkonna arengukava, Riigi Jäätmekava 2008-2013 ja taaskasutuse meemte osa jäätmekäitlus arendamisel. Keskkonnaministeerium. Jäätmeosakond. http://www.kik.ee/static/files/93.PEek_Taaskasutamine%20ettekanne%20250909.pdf 5. Keskkonnaministeerium. 2008. Riigi Jäätmekava 2008-2013. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075105/RIIGI+J %C4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf 6. Keskkonnaministeerium. Jäätmete taaskasutamine, teisene toore. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=368330/j %E4%E4tmete+taaskasutamine.pdf 7. Jäätmeseadus
tulevad looduskeskkonnas tekkivate laguproduktide tõttu eraldi käidelda . Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad. Vahepealsetel aastakümnetel oli peamiseks jäätmetest vabanemise viisiks ladestamine prügilatesse. Eestis oli palju prügilaid .mille korrastamine ja keskkonnaohutuks muutmine nõudis suuri kulutusi. Tekkivate
a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3)
tulevad looduskeskkonnas tekkivate laguproduktide tõttu eraldi käidelda . Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad. Vahepealsetel aastakümnetel oli peamiseks jäätmetest vabanemise viisiks ladestamine prügilatesse. Eestis oli palju prügilaid .mille korrastamine ja keskkonnaohutuks muutmine nõudis suuri kulutusi. Tekkivate
ökotõhususele, mille alla mõeldakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks kulutatud materjali ja energiakoguste vähendamist. Majanduslikult kasutusele võetud materjalikoguste vähenemine vähendab keskkonnakasutust. Kui loodusvarasid kasutatakse majanduses vähem, väheneb ka reostuse ja jäätmete kogus. Tegevuse ökotõhusust peetakse tulevikus kindlasti ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt üha olulisemaks. Asjakohaselt korraldatud jäätmehooldus jätab ettevõttest või töökohast nii ettevõtte oma töötajatele ja koostööpartneritele kui ka klientidele positiivse, keskkonnaküsimustesse hea suhtumise mulje. Ka büroo või kontor võib töötada ökotõhususe põhimõtteid järgides. Esimese asjana on näiteks kahepoolse väljatrükkimise ja kopeerimisega võimalik paberikulu vähendada ning elektriseadmeid hoitakse tihti mõttetult sisselülitatuna, ei arvestata, et need tarbivad kogu aeg energiat jne.
VYKK Referaat Nõuded veokorraldajale Janek Kasak VA 10 Vana-Võidu 2013 Nõuded veokorraldajale Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete rikkumise või jäätmete
Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus
On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale. Jäätmete põletamine Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemistingimustes, mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suur osa plastikuid annavad põletamisel väga mürgiseid ühendeid, mis võivad kahjustada põletajat ennast ning mürgitavad välisõhku. prügi sorteerimise skeem: Prügi: · Paber · Plastik · Metall · Klaas
2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Terves keskkonnas leidub ohtlikke jäätmeid, mis mõjutavad meie elu. Jäätmehoolduse teemas
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatesse.
kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Jäätmete kahjulik keskkonnamõju on paljuski tingitud jäätmetes sisalduvast suurest orgaanilise e. biolaguneva aine hulgast. Sellest tulenevalt on vajalik orgaaniline aine enne prügilasse ladestamist teistest jäätmetest eraldada ja lagundada. Kaasaegne keskkonnasõbralik jäätmekäitlus ei ole enam räpane, loodust ja elukeskkonda reostav tegevusala, selle välistavad prügilatele ja jäätmepõletusseadmetele kehtivad kõrged nõudmised. Keskkonnasõbraliku jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine on aga võimalik ainult kõigi (elanikud, ettevõtted, KOV, riik) ühiste jõududega. Eesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: · Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises (tooraine ja materjali säästlik kasutamine)
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Probleem- Prügi ja jäätmed REFERAAT Pärnu 2014 Sisukord 1) Sisukord 2) sissejuhatus 3) Jäätmekäitlus 4) Jäätmed jagunevad järgmiselr 5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll 6) Mis on jäätmed? 7) Jäätmekäitluse areng 8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
riietusest. · Tööandja tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Tööhügieeni üldreeglid · Puhastamise sagedus ja intensiivsus · Puhastusvahendi koostis lähtuvalt materjalist, pinnast · Isikukaitsevahendid · Tööriided, kaitseriided · Isiklik hügieen · Tervisekontroll · Tervisetõend · Korrapärane ja õige jäätmekäitlus Enesekontroll · Käitleja on kohustatud kontrollima toote/protsessi/toimingu nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll). · Rakendama abinõud enesekontrolli tagamiseks. · Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. · Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi. · Käitleja peab määrama kindlaks ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid,
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele
Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas. 4. Reovete koostis ning omadused Vastus: Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus
Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas. 4. Reovete koostis ning omadused Vastus: Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeld
riigiteataja.ee/akt/13315995 METSAD (lageraie, võõrliigid) Keskkonnavastutuse seadus (KVS) MAAVARAD (ületarbimine) RT I 2007, 62, 396, jõustumine 06.12.2007 SOOD (kuivendamine) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011016 MERI (reostusoht, võõrliigid) Jäätmeseadus (JS) http://www.ngo.ee/heakodanik RT I 2004, 9, 52, jõustumine 01.05.2004 13.10.2014 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012005 13.10.2014 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
