Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Jätkusuutlik areng (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord


Sisukord 1
SISSEJUHATUS 2
1. JÄTKUSUUTLIK ARENG 3
2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG 5
2.1 „Agenda 21“ 5
2.2. Rio+20 5
2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon 6
3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS 7
3.1. „Säästev Eesti 21“ 7
3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid 7
3.2. Jätkusuutliku arengu progress 9
3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011 9
KOKKUVÕTE 13
VIIDATUD ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS


Käesoleva referaadi teemaks on jätkusuutlik areng. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne , kuna kogu maailm püüdleb selle poole, et tagada inimestele hea elukeskkond ja elukvaliteet , võttes sealjuures arvesse ka tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Antud töö on jaotatud kolmeks peatükiks .
Esimeses peatükis selgitatakse jätkusuutliku arengu üleüldist mõistet. Samuti tuuakse välja viis peamist vaadet, millesse inimesi nende isiklike seisukohtade kattuvuse järgi on võimalik grupeerida.
Teine peatükk käsitleb ÜRO jätkusuutlikku arengut. Lähemalt räägitakse ÜRO 1992. aastal koostatud vabatahtlikust arengukavast „Agenda 21“ ning 20 aastat hiljem toimunud Rio+20 konverentsist, mis oli samuti jätkusuutliku arengu teemaline. Lisaks antakse lühike ülevaade ÜRO Säästva Arengu Komisjonist.
Kolmandas peatükis keskendutakse jätkusuutlikule arengule Eestis. Seal tutvustatakse Eesti riiklikku arengustrateegiat „Säästev Eesti 21“, tuuakse välja selle eesmärgid ning nende eesmärkide olemus, ohud ja soovitud tulemus. Samuti tutvustatakse Statistikaameti hetkeseisuga hiljutisimat, 2011. aastal ilmunud kogumikku, kuhu on koondatud säästva arengu näitajad hindamaks arengustrateegia elluviimisse progressi .

1. JÄTKUSUUTLIK ARENG


Jätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgnevate põlvkondade võimalusi samade hüvede täitmiseks (Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...).
Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on igal inimesel oma arusaam sellest terminist. Need on järgmised: ühiskondlik, realistlik , ökoloogiline, futuristlik ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch et al 2009, 2)
Ühiskondliku vaate peamiseks seisukohaks on inimlik ühiskond, mis keskendub looduse õiglasele ja õigustatud kasutamisele. Selle käsitluse kohaselt ei ole inimkond teistest loomaliikidest kuidagi parem või kõrgemal positsioonil. Küll aga arvatakse, et inimkonna paremaks pidamine on paljude ühiskondlike probleemide aluseks. Rõhuasetus on tegudel, mitte sõnadel. ( Ibid .)
Realistlik seisukoht näeb ette, et säästliku arengu aluseks on reaalne maailm käesoleval hetkel. Keskendutakse maailma nii-öelda suurele pildile ja üritatakse leida lahendusi keskkonnaprobleemidele. Kindlalt usutakse, et kui inimkond püüab, siis suudab ta need probleemid lahendada. Oluliseks peetakse järjepidevat muutust ja uusi lahendusi. (Ibid.)
Ökoloogilise seisukoha lähtepunktiks on inimkonnale hea elujärje tagamine, rajades erinevaid sotsiaalseid struktuure. Samal ajal tuleb silmas pidada, et inimesed on vaid üheks liigiks , kes elab Maa keskkonnas ning on sellest sõltuv. Keskendutakse parema tuleviku loomisele. (Ibid.)
Futuristlik vaade keskendub väga pikale perspektiivile. Ka selle seisukoha austajad on arvamusel, et inimkond sõltub loodusest ja on vaid üheks siin elavaks liigiks, kes võib tulevikus kas edasi elada või välja surra. Minevikku käsitletakse eeskujuna tuleviku muutuste tegemisel. (Ibid.)
Individualistid on seisukohal, et jätkusuutlik areng on seotud vaid inimeste ja nende heaoluga . Keskkonda võetakse vaid kui ressurssi, mille abil tagatakse elukvaliteet. Tunnustatakse fakti, et mõned inimesed on edukamad kui teised ning kõigil on õigus keskkonda kasutada parema elujärje saavutamiseks. (Byrch et al 2009, 2)
Esimesed neli vaadet sarnanevad selle poolest, et kõik aktsepteerivad fakti, et inimesed on vaid üks liik, kes Maa looduses eksisteerib. Saadakse aru, et inimkond sõltub loodusest, mitte ei ole selle käsutaja. Ülejäänud seisukohad on neil vaadetel aga erinevad. Kõige rohkem erineb viimane, individualistlik vaade, kuna see ei tunnusta jätkusuutliku arengu seost teiste liikidega peale inimese. Ollakse arvamusel, et loodus teenib inimkonna heaolu.

2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG

2.1 „Agenda 21“


„Agenda 21“ on ÜRO vabatahtlik käitumiskava riikidele saavutamaks maailma üleüldine säästev areng. See koostati 1992. aastal Rio de Janeiros Maa Tippkohtumisel, mis leidis aset, kuna maailma riikide juhid otsustasid, et jätkusuutlikkus on miski, mille poole on vaja püüelda . Selle jaoks loodigi „Agenda 21“, mis kujutab endast visiooni, kuidas riigid võiksid käituda. See ei ole aga leping, ega pane kellelegi seaduslikke kohustusi. (What ... )
„Agenda 21“ on struktuurilt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Jätkusuutlik areng #1 Jätkusuutlik areng #2 Jätkusuutlik areng #3 Jätkusuutlik areng #4 Jätkusuutlik areng #5 Jätkusuutlik areng #6 Jätkusuutlik areng #7 Jätkusuutlik areng #8 Jätkusuutlik areng #9 Jätkusuutlik areng #10 Jätkusuutlik areng #11 Jätkusuutlik areng #12 Jätkusuutlik areng #13 Jätkusuutlik areng #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katrinza Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat teemal jätkusuutlik ehk säästev areng. Käsitleb ÜRO ja Eesti jätkusuutlikku arengut, arengukavasid Agenda 21 ja Säästev Eesti 21. Samuti ära toodud jätkusuutliku arengu peamised vaated.
jätkusuutlik areng , Agenda 21 , Rio 20 , Säästev Eesti 21 , säästva arengu näitajad , säästev areng , jätkusuutliku arengu vaated , ÜRO Säästva Arengu Komisjon

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Jätkusuutilk areng
5
docx
Jätkusuutlik areng
7
docx
Jätkusuutlik areng
6
docx
Jätkusuutlik areng
30
docx
Jätkusuutlik areng
9
doc
Jätkusuutlik areng
8
docx
JÄTKUSUUTLIK ARENG
8
docx
Jätkusuutlik areng





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun