Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Jäälind (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida jäälind sööb ?
 
Säutsu twitteris
KEILA KOOL
8.C klass



Anna- Liisa Tiismaa
JÄÄLIND
Uurimustöö

Juhendaja : õp. Raul Rändla


Keila 2010

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
LIIGIKIRJELDUS 4
TÄIENDAV INFO 4
JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL 6
JÄÄLIND – PÕHJAMAINE KALLISKIVI 14
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD MATERJALID 18
LISAD 20





SISSEJUHATUS


Valisin teemaks jäälinnu, sest ta on lindudest mu vaieldamatu lemmik.
Uurimustöös saab teada tema pesitsemise, toitumise, leviku, ohustatuse jpm kohta.









LIIGIKIRJELDUS


Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist , punast, rohelist ja valget tooni. [1]
Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril . Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. [1]
Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel . Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. [1]
Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas - kui emaslind koos. Lahtikaabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Poegadega epsaurud on väga räpased, kihavad kärbestest ja lõhnavad ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda . Olles küllalt haruldane , on jäälind looduskaitse all. [1]

TÄIENDAV INFO


Liiginimi eesti keeles
Jäälind
Liiginimi ladina keeles
Alcedo atthis ispida L.
Rahvapärasid nimesid
Sinilind , jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg.
Kehamõõtmed
Tiiva pikkus 7...8 cm, saba on lühike. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad.
Kehamass
Kehamass 27…38 g.
Levik
Eestis on levinud lokaalselt. Tavalisem on ta Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Maailmas levinud Euraasias alates Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapani saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo- Malaisia ja Indo- Austraalia saartel. Põhjapiir Euroopas 60. laiuskraadil .
Arvukus
Väiksearvuline.
Elupaik ja -viis
Pesitseb liivakivi -, savi- ja turbajärsakutes kraabitud urgudes, mõnikord võib pesa paikneda veest eemal. Pesitsevad üksikute paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne
Saabub märtsis või aprilli algul. Lahkub veekogude külmumise eel, osa talvituvad lahtiste vooluvete ääres.
Toitumine
Toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm. Sööb ka putukaid ja teisi selgrootuid , põhiliselt veeloomi, eriti kiilivastseid. Võib süüa ka limuseid, pisivähke, usse, õige harva ka väikeseid konni .
Pesitsemine
Pesitsuspaikadeks liivakivi-, savi- või turbajärsakutesse kraabitud urud . Elupaikadeks järskude kallastega jõed, ojad, järved, kraavid , kanalid ja teised veekogud. Esimene kurn saab täis aprilli keskelt alates, selles on 6...7 muna, need on läikivvalged, peaaegu ümmargused. Soodsatel aegadel on 2...3 kurna.
Areng
Haudevältus 21 päeva. Pojad on pesahoidjad, neid toidab ainult emalind.
Koht ökosüsteemis
 -
Ohustatus ja kaitse
Karmidel talvedel hävib palju talvituma jäänud linde, samuti ohustavad pesarüüstajad ja jahimehed . Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse.
[2]

JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL


Enamik Eesti linnuliike on võrdlemisi tagasihoidlikult värvunud sulestikuga. On ju ka meie looduse taust üsna värvivaene, erinevalt näiteks troopilisest vihmametsast. Meie linnustikus on kolm lõunapoolse päritoluga liiki pälvinud “kalliskivide” tiitli. Need on siniraag, kelle pesitsemine Eestis on viimastel kümnenditel peaaegu lakanud, mesilasenäpp kui harukordne eksikülaline ja jäälind. Kuigi aeg-ajalt märgatavalt kõikuva arvukusega, on jäälind meie haudelindude hulgas püsinud juba vähemalt kolmveerand sajandit.
Küllap elutses jäälind siinmail muistsetelgi aegadel, ent keskaegsed kroonikud ei ole nii väikest olendit nimetamisväärseks pidanud. Alles Heinrich Göseken (1660) on ta eesti keelt käsitlevas Anführung´is kirja pannud (jehlind; loe: jä:lind). Selle najal võime väita, et kui maarahvalt oli kuuldud linnunimetus, pidi siin elama ka selle omanik ise.
Kuigi jäälinnu välimus on oma sulesillerdusega silmatorkav, on tema eluviis üsnagi varjatud ja värvus tegelikult varjevärvuse laadi . Ka ei viibinud inimesed varematel aegadel ilmselt kuigi tihti, asja ees, teist taga, tema elupaikades. Peale selle on jäälind üsna inimpelglik ja käitub eriti pesitsusajal pisut peiduliselt.
Siiski ei jää see varblasest veidi suurem (kehapikkus 18–19,5 cm) pisut jässaka kerega lind jõe või oja kohal aga tähelepanelikule loodusehuvilisele naljalt märkamata. Tema selg ja sabapealne on ere-taevassinised, muu ülapool tuhmroheline peente helesinakate tähnidega, rind ja kõhualune on ookerjalt roostepunakad. Selliselt värvunud sulestiku tõttu on nii kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga.
Jäälindude eredal värvusel on seega hoopis teistsugune otstarve kui kevadel hundrüüga uhkeldavatel isapartidel. Nende väljakutsuvat välimust võime pidada liigi säilimist soodustavaks kohastumuseks: sellal, kui emalind haudub, tõmbab pesa läheduses jõude ilutsev isane võimalike vaenlaste tähelepanu enesele ning nende kõhutäiteks sattudes soodustab kaudsel viisil oma kaasa ja järglaste ellujäämist. Mitmete teistegi liikide puhul teenib isaslindude “kaunidus” suuremal või vähemal määral sedasama otstarvet.
Jäälinnu kurgu all ja külgkaelal on valge laik, mida läbib sinakasroheline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Jäälind #1 Jäälind #2 Jäälind #3 Jäälind #4 Jäälind #5 Jäälind #6 Jäälind #7 Jäälind #8 Jäälind #9 Jäälind #10 Jäälind #11 Jäälind #12 Jäälind #13 Jäälind #14 Jäälind #15 Jäälind #16 Jäälind #17 Jäälind #18 Jäälind #19 Jäälind #20 Jäälind #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor l111sa Õppematerjali autor

Lisainfo

Uurimustöös saab teada, kes üleüldse on jäälind, tema leviku, pesitsemise, toitumise, välimuse, pesitsemise, eluea ja -viisi, toidulaua, vaenlaste, arvukuse jpm kohta.
jäälind , loodusõpetus , referaat , uurimustöö , linnud

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
odt
Jäälind
10
pptx
JÄÄLIND
26
pdf
Eesti looduskaitse
2
docx
Veelinnud
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
14
doc
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun