10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anna Produkt
Õppematerjali autor
Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 1936). Tema käsitletud reflekse hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks. (3: 89) Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks. Kui koera toitja tuli söögiga, hakkas koeral koheselt sülg jooksma. Kui nüüd esitada koerale mingi neutraalne stiimul ja koheselt ka sööki näidata, siis koer hakkab tulevikus seostama seda neutraalset stiimulit söögiga ja tulevikus hakkab koeral sülg jooksma ka kella helina tõttu. (3: 89-90) 1.2.1
(situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest (ka muid valgeid ja karvaseid asju) Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine
hakkas plaanipäraselt läbi viima inimese psüühika uurimise katseid. Tekkis psühholoogia kui teadus. 5. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Biheiviorism- Psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow,
meetoditega hõlmamatud, kuni selleni välja, et peeti võimalikuks ka teatavaid metafüüsilisi jõude mängus olevat. Piltlikult öeldes räägiti siis vaimu haigusest. (tuntud psüühik - Johann Heinroth (1773-1843)) Materialistlikel positsioonidel olnuid tuntakse nn somaatikutena (Wilhelm Griesinger (1817-1868), Kaspar Max Brosius (1825-1910)). Materialiste toetasid arenevad loodusteadused Venemaalt näiteks füsioloogide Ivan Setsenovi (1829-1905) ja Ivan Pavlovi (1849-1936) tööd. Esimeselt ilmus 1863. a teos Peaaju refleksid, mis nagu nimigi vihjab, viis vaimuhaiguste küsimuse selgelt närvisüsteemi häirete pinnale. See seltskond niisiis kõneles närvi haigustest. (Nad said toetust ka väljastpoolt organismi lähtuvate faktorite uurimisest, haigustekitajate ja keemia-füsioloogia andmetest, nt süüfilise mõju analüüsimisest organismile.) Kirjeldage mõne kuulsa psühhiaatri ja neuroloogi tööd ja mõju
KÕRGEM NÄRVITALITUS JA SELLE OMADUSED Kõrgeim NS on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldav elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumisvorme ning välismaailma sündmustega adekvaatselt kohaneda. Kõrgema NS puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Kõrgema NS seaduspärasuste mõjukaks esmauurijaks oli Ivan Pavlov. Erutus- ja pidurdusprotsesside seaduspärane kulgemine ajus: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurtele poolkerade piirkondadele. Nt närviminek, käte värisemine, jalalt jalale tammumine jne. KNS- i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL.....................................
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid