Itaalia skulptuur 15. sajandil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Renessanss - iseloomustus ja etapid

Renessanss Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja

Kunstiajalugu

1

doc

Itaalia vararenessansi skulptuur

SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ­ ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" ­ üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" ­ pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO ­ 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnareljeefid. MAJOOLIKATEHNIKA ­ põletatud savireljeef kaetud värvilise glasuuriga, tuntumad meistrid LUCA JA ANDREA della ROBBIA. Taaselustus medalikunst.

Kunstiajalugu

10

doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega

Kunstiajalugu

3

doc

Renessanss + Itaalia

RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde

Kunstiajalugu

20

docx

Referaat: Renessanss

...................................................................................14 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris..........................................................................14 5.4. Tervikliku ruumimõju loomine.........................................................................................15 5.5. Kirikuehitus.......................................................................................................................15 6. RENESSANSI SKULPTUUR.............................................................................................16 6.1. Ghiberti looming...............................................................................................................16 6.2. Donatello looming.............................................................................................................17 7. RENESSANSI KIRJANDUS..............................................................................................18 KOKKUVÕTE......

Ajalugu

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Säilinud palju maju ­ Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid ­ etikukivid · Kolme õe kompleks ­ hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad  Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) ­ 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS · Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas tsentraalperspektiivi, Michelangelo nimetas neid Paradiisi väravateks Donatello · Püha Jüri, 2 m marmorkuju, vabafiguur, kasutati taas kontraposti

Kunstiajalugu

7

doc

Renessanss

- Valmis lõplikult barokis o Andrea Palladio (1508- 1580) - Veneetsia arhitekt - Võttis kasutusele uue Palazzo tüübi, kus sambad jooksid läbi kahe korruse, näiteks Villa Rotonda - 18.saj lõpul, kui algas reaktsioon baroki vastu, tõusis tema looming eriti ausse - tal oli palju järgijaid- palladionistid - San Giorgio kirik Prantsusmaa: o Võttis üle Itaaliast- läbi Itaalia sõjakäikude o Renessansi kuningas- Francois I o Esimene vararenessansi näide Louis VIII aegne Amboise loss Blois'i lossi keerdtrepp o Parim näide- Chambordi loss- spetsiifiline katusearhitektuur-kõrged katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii

Kunstiajalugu

1

doc

Kokkuvõte renessansist

Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule mitte. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) ­ Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)