Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Itaalia keel essere nõudvad abitegusõnad, kuude nimetused, aastaajad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Itaalia keel essere nõudvad abitegusõnad-kuude nimetused-aastaajad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merka2008 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Reinhold Messner (National geographic November 2006)

REINHOLD MESSNER- MAAILMA PARIM MÄGIRONIJA referaat Õpilane : Liisa Kuusmaa Õpetaja: Monika Meier Leisi 2010 Kuidas Reinhold Messner, maailma parim mägironija, julgustas ennast purustama piire. Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV

Inglise keel
thumbnail
8
docx

Felice Coincidenza. Una Storia

Felice Coincidenza Felice Coincidenza narra l'incontro di Caroline e Francis, due studenti universitari. La storia è ambientata a Bologna negli anni Duemila. Le tematiche principali sono l'amicizia, l'arte e i sogni. Caroline è una studentessa di moda, lei sogna di rendere la propria linea di vestiario. Lavora nel locale (caffetteria) Pappare', ma fa anche i costumi per il teatro dell'università. Francis è uno studente di spettacolo, lui sogna di esibirsi nei grandi teatri italiani, ad esempio nel Teatro Comunale di Bologna. L'università dove Caroline e Francis studiano è lo stessa, ma loro non si conoscono.

Itaalia keel
thumbnail
12
docx

Sintassi e morfologia

a) l'argomento (un nome o la parola in funzione nominale) o sintagma nominale b) predicato (un verbo) o sintagma verbale. Il verbo costituisce la parte essenziale del discorso: ad ogni predicato corrisponde dunque una frase- ogni frase contiene un solo verbo. Frase= sintagma nominale (Paola) + sintagma verbale (è partita) Ogni enunciato può presentare, rispetto alla forma più semplice, anche delle espansioni o complementi, parole che si ,,appoggiano" al verbo. Frase= sintagma nominale (il prof) + sintagma verbale (spiega) + espansioni (agli alunni + una nuova regola) Possiamo avere quindi: a) la frase minima, costituita soltanto da soggetto e predicato: Daniele legge b) la frase complessa, costituita da soggetto, predicato ed espansioni: la mamma racconta a Laura una fiaba ogni sera c) il periodo, costituito da più frasi opportunamente legate da nessi logici e chiusa dal punto:

Itaalia keel
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6

Eesti keel
thumbnail
90
pdf

Hispaania keele grammatika

42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51

Hispaania keel
thumbnail
4
odt

Ladina keel

pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl ­ eemale,ära ad+acc ­ poole,juurde ante+acc ­ enne,ees apud+acc ­ juures,kõrval,lähedal cum+abl ­ koos de+abl ­ kohta,eemale ex+abl ­ välja,ära in+abl ­ kus? in+acc ­ kuhu? post+acc ­ pärast,taga sine+abl ­ ilma aub+abl ­ all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus SINA-tu es potes sinu oma-tuus TEMA est potest MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba

Ladina keel
thumbnail
5
docx

Barokk kirjandus

1. Barokk (16 saj lõpp ­ 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 ­ varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 ­ keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 ­ hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele

Eesti keel
thumbnail
14
pptx

Itaalia, kui turismisihtkoht.

KEIDI PUKK MTT2 ITALY ITALY Italy officially the Italian Republic is a unitary parliamentary republic inSouthern Europe. The capital of Italy is Rome. I've been living in Italy for half of year. ITALIAN FLAG Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CLIMATE Italy has a variety of climate systems. The inland northern areas of Italy have a relatively cool. Between the north and south there can be a considerable difference in temperature, above all during the winter: in some winter days it can be -2 °C and snowing in Milan, while it is 8 °C in Rome and 20 °C in Palermo Temperature differences are less extreme in the summer. GETTING AROUND Italy has well developed public and private transportation options Railway Busses

Inglise keel



Lisainfo

Essere abitegusõna nõudvad tegusõnad, kuude nimed, aastaajad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun