REINHOLD MESSNER- MAAILMA PARIM MÄGIRONIJA referaat Õpilane : Liisa Kuusmaa Õpetaja: Monika Meier Leisi 2010 Kuidas Reinhold Messner, maailma parim mägironija, julgustas ennast purustama piire. Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV
Felice Coincidenza Felice Coincidenza narra l'incontro di Caroline e Francis, due studenti universitari. La storia è ambientata a Bologna negli anni Duemila. Le tematiche principali sono l'amicizia, l'arte e i sogni. Caroline è una studentessa di moda, lei sogna di rendere la propria linea di vestiario. Lavora nel locale (caffetteria) Pappare', ma fa anche i costumi per il teatro dell'università. Francis è uno studente di spettacolo, lui sogna di esibirsi nei grandi teatri italiani, ad esempio nel Teatro Comunale di Bologna. L'università dove Caroline e Francis studiano è lo stessa, ma loro non si conoscono.
a) l'argomento (un nome o la parola in funzione nominale) o sintagma nominale b) predicato (un verbo) o sintagma verbale. Il verbo costituisce la parte essenziale del discorso: ad ogni predicato corrisponde dunque una frase- ogni frase contiene un solo verbo. Frase= sintagma nominale (Paola) + sintagma verbale (è partita) Ogni enunciato può presentare, rispetto alla forma più semplice, anche delle espansioni o complementi, parole che si ,,appoggiano" al verbo. Frase= sintagma nominale (il prof) + sintagma verbale (spiega) + espansioni (agli alunni + una nuova regola) Possiamo avere quindi: a) la frase minima, costituita soltanto da soggetto e predicato: Daniele legge b) la frase complessa, costituita da soggetto, predicato ed espansioni: la mamma racconta a Laura una fiaba ogni sera c) il periodo, costituito da più frasi opportunamente legate da nessi logici e chiusa dal punto:
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51
pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl eemale,ära ad+acc poole,juurde ante+acc enne,ees apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus SINA-tu es potes sinu oma-tuus TEMA est potest MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba
1. Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele
KEIDI PUKK MTT2 ITALY ITALY Italy officially the Italian Republic is a unitary parliamentary republic inSouthern Europe. The capital of Italy is Rome. I've been living in Italy for half of year. ITALIAN FLAG Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CLIMATE Italy has a variety of climate systems. The inland northern areas of Italy have a relatively cool. Between the north and south there can be a considerable difference in temperature, above all during the winter: in some winter days it can be -2 °C and snowing in Milan, while it is 8 °C in Rome and 20 °C in Palermo Temperature differences are less extreme in the summer. GETTING AROUND Italy has well developed public and private transportation options Railway Busses
Kõik kommentaarid