Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, kuid teatud riikides on see kõrge kaasaarvatud Egiptuses. Võrreldes Eestiga on arengutaseme näitajad Egiptusel madalad. Eesti inimarengu indeks on 0,81, Egiptusel vaid 0,620. Eesti keskmine aasta sissetulek dollarites on 18790,2 ning Egiptusel vaid 6345,9 dollarit. (2011)(2) Väikelaste suremus on Egiptusel võrreldes Eestiga jällegi suur. Tõenäosus, et Egiptuses sureb väikelaps enne viiendat eluaastat on 23 imikut 1000 imiku kohta ja Eestil on see ainult 6 imikut 1000 imiku kohta. (3) Nii suured erinevused võivad tuleneda sellest, et Egiptuses on arstiabi raskemini kättesaadav ning elutingimused võivad olla samuti osadel kehvad. Asi võib olla veel selles, et Egiptuses on inimestel väike sissetulek ja ei ole võimalusi. Graafik 1.
Ungaris on keskmine eluiga 73,6 aastat, meestel 69,5 ja naistel 77,6 aastat. Kõige madalam eluiga meestel nendes kolmes riigis on Eestis. Küll aga kõige madalam eluiga naistel on Ungaris. Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79.8 aastat) ja kõige vähem kes elavad Ungaris(73,6 aastat). 3.2 MAAILMARAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Hans Roslingi videoloeng rääkis sellest, kuidas maailmas on palju inimesi. On olemas riike kus peredel on 4-6 last, aga laste suremus on kõrge. Lisaks on ka olemas riike kus peres elab 1-2 last ja suremus on madal. Inimesed saavad aina rikkamaks, ja neid tuleb ka juurde. Kui meie soov on hoida inimeste arvu aastaks 2050 9 miljardi ligi, oleks eesmärk kõigis riikides saavutada madala suremusega 1-2 lapse olukord. Loengust sain kinnitust, et hetkel on maailmas 7 miljardit inimest ja inimesi saab jõukuse ja vajaduste järgi ,,kastidesse“ panna. Lisaks sain teada, et tervelt 40 aastaga lisandub 2 miljardit inimest
Tabel 1: USA rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Nagu eelnevatest rahvastikupüramiididest (joonised 11, 12 ja 13) ning tabelist 1 on näha, on USA rahvastikus noorte osakaal veel selgelt suurem vanurite osakaalust, seega ei ole tegu just väga vana ühiskonnaga. Kuid on eeldada sündimuse langust ja seeläbi rahvastiku vananemist aja jooksul. USA rahvastik on läbinud demograafilise siirde ja jõudnud viimasesse etappi, sellele viitab sündimuse langus ja madal suremus. USA linnarahvastiku osakaal on suur, ulatudes 82 protsendini. USA-s on linnarahvastiku suurenemine suhteliselt madal, viimaste aastate jooksul ~1,5% aasta kohta. Suurimad linnad on New York (8 175 133 inimest), Los Angeles (3 792 621) ja Chicago (2 695 598). Nevadas asub maailma suurim hasartmängu- ja meelelahutuskompleks Las Vegas. New Yorki peetakse üheks tähtsamaks maailma moepealinnaks.
Arengumaad 61,7 65,1 Angoola 38,8 41,5 Mozambiik 36,6 39,6 Zambia 32,7 32,1 Lesoto 32,2 37,7 Norra 76,0 81,0 Soome 74,4 81,5 Saksamaa 75,2 81,2 Eesti 66,5 76,8 Vastavalt raportile State of World Population, UNFPA, 2003 on väikelaste suremus maailmas keskmiselt 56 1000 sünni kohta, arenenud riikides on see näitaja keskmiselt 8 ja arengumaades 61, sealhulgas näiteks Angoolas 140, Mozambiigis 122, samas Rootsis 3, Soomes 2, Saksamaal, Prantsusmaal, Norras 5, Eestis 9 ning Lätis 14. Arengumaades sureb üle 7 korra enam lapsi enne 5 eluaastat kui arenenud riikides Väikelaste suremus on seotud emade vanusega. Näiteks on lapssünnitajate arv arengumaades oluliselt suurem kui arenenud riikides. 1000 15-19 aasta
Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast. ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). 21 ÜRO lipp 22 NATO (asutajaliige1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
