Itaalia Barokk (0)

Sissejuhatus

XVII ja XVIII sajandi alguse kunst , mida üldiselt nimetatakse barokk -kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand . Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon , joonte ilu ja selgus. Barokk- kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel , nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust , mis taotles usulise entusiasmi elustamist.
Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil.
Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo ) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad.

Arhitektuur

Barokkarhitektuur ei loo palju põhimõtteliselt uusi elemente; enamik barokkstiili motiive pärineb renessansist . Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse,