Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Istmesoojendus (0)

1 Hindamata
Punktid
Istmesoojendus #1 Istmesoojendus #2 Istmesoojendus #3 Istmesoojendus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sandman1111 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Eelsoojendus

Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil. Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse. Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda korruse auto

Auto õpetus
thumbnail
1
txt

Näidistöö anduritest

Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/si

Auto õpetus
thumbnail
18
odt

20 auto anduri graafikut

Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik

Auto õpetus
thumbnail
8
pptx

Halli andur

HALLANDUR SISUKORD •Hallanduri ajalugu •Mis on Hallandur •Kasutusalad •Eelised ja puudused •Kasutatud kirjandus HALL ANDURI AJALUGU  Edwin Herbert Hall (1855-1938) oli Ameerika füüsik, kes töötas Harvardi ülikoolis (1881-1921) ja tegi töid termoelektri, metallide elektri- ja soojusjuhtivuse ning galvanomagnetiliste efektide kohta. 1879. aastal avastas ta omanimelise efekti, mille kohaselt magnetväljas asuvas ning konstantse vooluga kehas, mille liikumine on takistatud, tekib voolu ja magnetväljavektoriga ristisuunaline potentsiaali gradient, s. o. magnetvooga võrdeline Halli pinge. MIS ON HALLANDUR Halli andur on mõõteseade, mille töö põhineb Halli efektil (elektrivälja tekkimine magnetväljas asetsevas vooluga juhis). KASUTUSALAD  Magnet- ja elektriväljade tugevuse mõõtmisel; Vooluandurites; Asukoha määramiseks; Kiiruse leidmiseks; Objektide

Mehhanismide elektrisüsteemid
thumbnail
15
doc

Kuidas töötab suitsuandur

Kuidas töötab suitsuandur Referaat Tiit Jaani 12 a klass Juhendaja: Liius Keil Elva Gümnaasium 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Suitsuandur päästab elusid................................................................................................................3 Suitsuandur on Eestis kohustuslik alates 2009.a ..............................................................................4 Optiline suitsuandur.............................................................................................................................. 6 Ioonsuitsuandur.....................................................................................................................................7 Ioon-suitsuanduri tööpõhimõte (s

Füüsika
thumbnail
70
docx

Automaatika andurid

SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur................................................................................

Elektriajamid
thumbnail
25
doc

Tahmafilter

TAHMAFILTRID 1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesini

Auto õpetus
thumbnail
32
ppt

Heitgaasid

Heitgaasid · Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% ­ 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (v

Auto õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun