Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Islandi haridussüsteem (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Islandi haridussüsteem #1 Islandi haridussüsteem #2 Islandi haridussüsteem #3 Islandi haridussüsteem #4 Islandi haridussüsteem #5 Islandi haridussüsteem #6 Islandi haridussüsteem #7 Islandi haridussüsteem #8 Islandi haridussüsteem #9 Islandi haridussüsteem #10 Islandi haridussüsteem #11 Islandi haridussüsteem #12 Islandi haridussüsteem #13 Islandi haridussüsteem #14 Islandi haridussüsteem #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K .. Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes 6-12 Primary school

Ühiskond
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud

Võrdlev koolikorraldus
thumbnail
40
docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi

Pedagoogika
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
thumbnail
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.....................................................................

Meteoroloogia ja klimatoloogia...
thumbnail
6
docx

Loodusnähtused Islandil

Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis. Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti. Vaatamata oma kaugele asukohale on Islandil elamiseks sobiv kliima tänu Golfi hoovusele. Pealinn Reykjavikis on augustis keskmine õhutemperatuur +13 kraadi ja jaanuaris -3 kraadi. 2008. aastal

Geograafia
thumbnail
2
docx

Kalatööstus Islandil ja Norras

Norra ja Islandi kalatööstuse ülevaade (ressursid, areng ja koht maailma majanduses) Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse.

Geograafia



Lisainfo

Islandi haridussüsteem

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun