50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bob Smith
Õppematerjali autor
Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed
· Pealinnaks Reykjavík Geoloogiline ehitus · Ookeani kohale kerkisid laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare · Saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost · Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks · Leidub ka kihtvulkaane Kliima · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida- Grööni hoovus vahel talviti triivjääd · Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi · Platoo pangastel või laavavooludel
Island Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi pindala on 103 125 km². Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Erinevalt muust Põhjalast on Islandi geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Island on vabariik. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks.
ISLAND GEOLOOGILINE EHITUS Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
SISUKORD 1. ISLANDI ÜLDANDMED 17.juunil 1944 kuulutati Island vabariigiks. Pealinnaks on tal Reykjavík. Riigi pindala on 103 000 km2, seega on ta rohkem, kui kaks korda suurem, kui Eesti. Rahvaarv Islandis seisuga 1.juuli 2008 on 320 000 ning rahvastiku tihedus on 3,2 in/km2. Keskmiseks elueaks on Islandis 80 aastat. Islandi Vabariigi president on Ólafur Ragnar Grímsson, ta on ametis aastast 1996 (tagasi valitud 2000 ja 2004). Alates 1.veebruarist 2009 on Islandi peaministriks Jóhanna Sigurardóttir.
ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Loodus Geoloogiline ehitus Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid