Islamimaad
Mõiste
Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma
sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat
(muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on
kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Eestis
elab umbes 10 000 moslemit, see teeb umbes 0,7%
rahvastikust.
Mis riigid kuuluvad
islamimaade hulka?
Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks
usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab
ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-
Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised
küllaltki suure osa rahvastikust.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis:
Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis,
Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias,
Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina
territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias,
Türgis, ja Usbekistanis.
Usk
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariake1992
Õppematerjali autor
aastani, mil aeglustub, end jätkab tõusu. 1990 ja 2000. aasta vahel on ka märgata kerget nihet ülespoole. Hetkel paistab olema keskmine eluiga stabiliseerunud ligikaudu 82 aasta juures. Minu isiklik ennustus on, et see kasvab veel 2-3 aastat, ning siis püsib aasta stabiilsena ning siis hakkab vaikselt langema. 2. Rahvuslik koosseis, usundid, keeled Räägitavad keeled: saksa (riigikeel), taani, sorbi, friisi. Usundid: kristlus (64%), protestantlus (32.3%), katoliiklus (31.0%), islam (5%) budism ja judaism (u. 0.25%), hinduism (0.1%) sikhism (0.09%), muud usundid (0.05%). Umbes 29.6% rahvastikust ei ole usklikud. Rahvuslik koosseis: Sakslasi: 91,5%, türklasi (2,4%), teisi (kreeklasi, itaallasi, poolakaid, venelasi, serbia-gruuslasi, hispaanlasi) rahvuseid on 6,1% 3. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus: 230 inimest ruutkilomeetri kohta Suuremad linnad: Berliin (pealinn), Frankfurt, Hamburg, Münich, Magdeburg. Rahvastiku paiknemine:
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepär
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus.................................................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid