Islami teke (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Ajalugu (islam)

Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu

Ajalugu

5

doc

Keskaeg

20. aastaselt löödi ta pidulikult rüütliks. Rüütlitelt nõuti kahte omadust: vahvust (et ta võitleks vastavalt reeglitele ehk ausalt) ja ustavust nii kogukonnale, feodaalile ja poliitikaline (kõige kõrgem ustavus kuulus kuningale). Vaimulikud rüütliordud olid sõjameeste vennaskonnad, kes andisid mungatõotuse. Üks esimesi ordusid olid Johanniitide ehk hospitaliitide ordu. Peagi peale seda rajati Templiordu ja Saksaordu, Mõõgavendade ordu. 9)Varakeskaegse kiriku teke. Kiriklik tegevus hakkas jõudsalt arenema peale Milano edikti. Rooma paavstist sai katoliku kiriku pea. Apostel Peetrust peetakse esimeseks paavstiks ning ta suri märtrisurma. Gregorius Suurt peetakse olulisemaks varajastest paavstidest. Ta oli nii majanduslik kui ka vaimne juht. Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid majandusliku tegevuse kaudu, rajas kloostreid, levitas kristlust, võeti kasutusele Gregoriuse koraal (ühehäälne kirikulaul).

Ajalugu

8

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama. Augustinus-kristlik õpetlane, kelle teos ,,jumala riigist" Püha Patrick-misjonär Iirimaal, kes pööras inimesed ristiusku. Ta oli pärit Lääne-Prantsusmaalt. Püha Benedictus- Elas Itaalia kloostris. Oli eremiit, kes rajas Monte Cassino, rajas reeglid, mille järgi mungad elasid. 3. Mis toimus? 381 ­ kristlus kuulutati ristiusuks 375 ­ 568 - rahvasterändamine 476 ­ Lääne-rooma hävinemine 481 ­ 511-Frangi riiki valitses GLODOVECH

Ajalugu

23

doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

o Prantsusmaal vallutasid normannid põhjarannikut ja Seini piirkondi, püüdes edutult ka Pariisi vallutada. 911 aastal loovutas Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollo 'le põhjaranniku maid, sellevastu võttes omaks ristiusu, ning andes vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond, kus võeti omaks prantsuse keel, ning muututi tavalisteks Lääne- Euroopa rüütliteks. SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE, RIIKIDE TEKE JA VIIKINGIAJA LÕPP o Euroopa valitsejad tahtsid levitada ristiusku põhjala paganate seas, seades esimesed misjonid üles 9 sajandil, ristiusk võeti omaks sada aastat hiljem. Seeläbi loodeti likvideerida oht põhjast. o Võttes vastu ristiusu, tehti maad riikide tekkeks ­ seeläbi soovisid kuningad oma võimu kinnitada, kuna kuningavõimuvastased olid paganlikud, tähendas kuningavõim ristiusu võitu

Ajalugu

15

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b. Ühiskonnakorraldus: · Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. · Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus

Ajalugu

33

docx

Sissejuhatus keskaega

lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik ­ Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes ­ Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad.

Ajalugu

11

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Koos sõjaväega, mille nimi oli druziina, käidi erinevates linnades makse kogumas. Aastal 988 võtsid venelased üle ristiusu. Seda nimetatakse ristiusustamise alguseks. Vürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Venemaa on olnud juba üle 1000 aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030 tungisid venelased Eesti aladele ja rajasid siis oma tugipunkti. Aastal 1060 ajasid eestlased venelased välja ja Jurjevi asemele tuli Tartu. 11) Islam ­ muhamed, teke, põhiõpetus Araablased kuulusid semiidi rahva hulka. Nende elukohaks oli Araabia poolsaar. Peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatamine (beduiinid olid rändkarja kasvatajad), kaubandus ja põlluharimine (oaasides ehk kõrbesaartes). Kõrbes liiguti kaamelitega. Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Euroopasse ja Aafrikasse. Islami usu

Ajalugu

14

doc

Keskaeg I

strateeg, selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000- 5000stratiooti). 10.sajandil vallutati Egeuse meri. meri 1017.aastal toimus Manzkerte lahing, lahing mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi. 1054.aastal kiriku lõhenemine. 11.sajandil ­ dünastia teke.. 1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik. riik 13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi. 14.sajandil laostuvad talupojad, talupojad nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks. 29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi. KULTUUR JA TÄHTSUS:

Ajalugu

Kommentaarid (0)