Islami kunst (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Islami kunst

Islami kunst Getter-Agnes Aareleid  Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal ­ Allah. Prohvet ­ Muhamed Pühakiri ­ Koraan. Püha linn ­ Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad).  Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval  Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj.  Ehituskunst: mosee

Kunstiajalugu

1

odt

Islami kunst

ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.­17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned piirangud: keelatud oli kujutada elusolendeid, soodustas keerukate ornamentide teket. Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika

Kunstiajalugu

2

docx

Islami kunst

KUNSTIAJALUGU 6.Islami kunst. *Tekib Araabia poolsaarel *Monoteism 1 jumal (Allah) *Pühad linnad Medina ja Meka *Islami usu rajajaks Muhamed *Koraan ­ pühakiri *Sunna ­ raamat, mis koosneb pärimustest (õpetab koraani lugema) *sariaad ­ seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur ­ hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu ­ Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 ­ Bütsantsi vallutamine · 16

Kunstiajalugu

48

ppt

Islami kunst

ISLAMI KUNST  7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel.  Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.  Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem

Kunstiajalugu

3

pdf

Islami kunst

Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ­ need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme ­ nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ja hoburaua või

Kunstiajalugu

13

docx

Maailmade rahvaste kunst

Rahvariided Kimono · Käsitsi tikitud siidkangas · Kasutatakse kuld- ja hõbeniite · Lai kangas vööks Pulmakimonod tikitakse igale pruudile individuaalselt, sõltuvalt perekonna sümboolikast. Punasel kangal valged motiivid. NO-TEATER JA KABUKI TEATER · 7.saj kloostrite rituaaltantsud · 14.saj No-teater (ülistati jumalaid, väejuhte jne.) · 17.saj kabukiteatrid (olustikudraamad) · Näitlejad ainult mehed. Rituaalsed maskid ja kostüümid. India kunst 2500 eKr · Territoriaalselt: India, Indo-Hiina, Indoneesia · Juba 4500 a tagasi eksisteeris kõrgkultuur · Maailma rahvaste algasustusala · Läbi ajaloo saanud väga palju erinevaid mõjutusi ja sulanud kokku ühtseks kultuuriks. · Valitsevad usundid: budism, hinduism, dzainism ­ eksisteerivad üheaegselt, on omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam)

Kunst

27

doc

Kunstikultuuri ajalugu

Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.

Kunstiajalugu

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero

Kunsti ajalugu

Kommentaarid (2)