Islam (0)

Referaat Islam
Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami d�nastiad lk 3 2.1 Abu Bakr , esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi t�trepoeg lk 6 3. Umayyad-i d� nastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-j� rgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15
1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles t�hendab islam alam�hendust, �hendust jumalaga . Inimest, kes on jumalaga � henduses , kutsutakse moslemiks. L��ne kirjanikud refereerivad islamit m�nikord kui muhamedlust, mis k� igile moslemitele ei meeldi -olevat solvang . Islami ajastu �itses 1600. aastani, m�jutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, s�jaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui � kski teine usk, kasv pole t�naseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest �heusklike beduiinide keskel, kelle r�ndav eluviis tagas selle, et inimesed k�isid �ksteisega palju l�bi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju v� iksem humanism neile ei meeldinud, siis nad p�lgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu �le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma �tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi �ht jumalat t� htsaks pidavaid uske, n�iteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed , kelle nimi t�hendab "v��rikat kuulutajat", s�ndis 570. a Mekas. Ta koondas �heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, s�numisaatjaks, kes kuulutab � iget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega v� tsid paljud selle omaks. Saanud suurema s�jalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu v�tta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami d�nastiad Peale esimese ja ainu�ige prohveti surma 632. aastal olid uue usu v�ljavaated veel ebakindlad. Usk oli k�ll tugev Muhamedi l�hiringkonnas, kuid kaugemal mitte. Muhamedi s� brad otsustasid endile v�lja valida liidri - kaliifi , kes siis peaks uut usku levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umayyad-i d�nastiaga.
2.1 Abu Bakr -esimene kaliif P�rast kaliifide valimist tekkisid ka esimesed usuvoolud , kuid lahknemist veel ei toimunud. �hed leidsid , et Muhamedi tahe oli, et kaliifiks peab olema keegi tema perekonnast, et Ali (Muhamedi t�trepoeg) peaks olema ainu�ige j�rgija ja islami juht. Ali j�eti valimata, sest mees oli liiga noor. Selle arvamuse uskujatest ja j�rgijatest kujunesid v�lja � iiidid (s� nast Shi'Ali -Ali j�rgijad, tema