Islam ja Islamimaad

2

doc

Islam ja islamimaad 19. sajandil

Kuigi Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt suur hulk palverändureid ja islamiriikide valitsejad elasid luksuses, oli see vaid islamimaade väline sära. Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst,

Ajalugu

4

doc

Aasia ja aafrika maade konspekt

Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased K

Ajalugu

4

doc

Aasia ja Aafrika Uusajal

Ram Mohan Roy (1772- 1833) rajas 1817.a Calcuttas ilmaliku Hindu Kolledzi ning 1821.a bengalikeelse ajalehe.Roy nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist, polüteismist loobumist ja India avamist Euroopa mõjule.19.sajandi II poolel arenes India rahvuslik ja religioosne haritlaskond.Ahmes Khan rajas 1875.a Aligarhi orientaalkooli.1885.a lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India.Rajati India Rahvuskongress,mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei. 4. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj jäi islamimaades nii ühiskonna kui ka kultuurielu seisma.Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid-moseed olid täis palvetajaid.Kuid nii see vaid tundus-Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse,teaduse,kunsti ja kirjanduse arengut.Islami levik aeglustus.Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega,

Ajalugu