Isikukaitsevahendite kontroll ja katsetamine
Sissejuhatus
Minu referaadi teemaks on „kaitsevahendite kontroll ja katsetamine“.
Peaaegu igal tööpäeval juhtub Eestis üks tööõnnetus, mille põhjuseks on
isikukaitsevahendite puudumine või kasutamata jätmine. Referaadi
eesmärk on tutvustada põhilisi kontrolle ja nõudeid isikukaitsevahendite
kasutamisel ja anda juhiseid nende õigeks valikuks.
Mis on isikukaitsevahend ?
Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas , peas, jalas või käes kantavat või
hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese
kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest.
Isikukaitsevahendite liigitus
Isikukaitsevahendid liigitatakse ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime
alusel kolme gruppi.
I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja
suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata.
II grupp – kõik isikukaitsevahendid, mis ei ole loetletud I ja III grupis .
III grupp – surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva
ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et
kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata.
Arvestuse pidamine, kontroll, katsetamine ja hooldus
Tööandja on kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. See
annab tööandjale ülevaate töötajatele soetatud isikukaitsevahenditest, nende kasutusajast ja
sellest, kellele need on väljastatud.
Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed:
• mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud;
• millal isikukaitsevahend väljastati;
• kellele isikukaitsevahend väljastati;
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tudenggg
Õppematerjali autor
KINNITATUD juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt).
- õhu liikumise kiirus (tuuletõmme), õhutemperatuur ja niiskus, kõrge ja madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad - valgustuse puudused - kukkumis- ja libisemisoht - elektrilöögi oht - ning muud samalaadsed tegurid Töökeskkonnaspetsialist- korraldab ettevõtte töökeskkonnaalast tööd - esindab tööandjat nendes küsimustes Volinik- jälgivad töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmist oma töölõigus - esindavad töötajaid Isikukaitsevahendid- Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs. Mis on vaktsineerimine?- Vaktsineerimise eesmärk on kogu elanikkonna või teatud
töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [Paragrahvi 3 sõnastus alates 1. 07. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1
tutvustamist. Esmajuhendamine Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule- ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Täiendjuhendamine Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse: 1) uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin
ennetuspõhimõtete alusel: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. (3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 122. Tööandja makstav haigushüvitis
töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid