Isiksusepsühholoogia- Enesehinnang identiteet (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

1. Milliseid edasilükkamise põhjuseid ja nippe sellega toimetulekuks Te ise teate? Põhjused: Aja vähesus Laiskus Teemast/tegevusest mitte huvitumine Nipid: Tuleb osata aega planeerida ning koostada vajalike ülesannete kalender, kus on kuupäevalised tähtajad Tuleb mõelda sellele, et kui kohe tehtud ei saa võib hiljem lisanduda lisaülesandeid ja /või kohustusi, seega on parem kohe ära teha Enda jaoks tuleb selgeks teha, milleks asi vajalik on ning kuhu selle tegemisega jõuda võib 2. Miks inimesed lükkavad [teatud asju] edasi ja mis aitaks edasilükkamist vältida? Vastake sellele artikli põhjal. Põhjused Tegevuse tulemuslikus ei ilmne kohe peale tegevuse lõpetamist vaid näiteks mõne aasta pärast Nipid Väljendi ,,Jah, aga" asendamine ,,Ma pean, sest" Eesmärkide ja prioriteetide seadmine Ebamäärase tähtaja näi

Bioloogia

103

xlsx

Andmeanalüüs

Ajatempel Kuidas mõistate sõna ,,laiskus"? 9/29/2016 19:05 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/30/2016 1:06 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:56 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 22:19 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 21:51 Tujutus tegevusi teha 9/27/2016 23:49 Passiivsus 9/27/2016 22:00 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 19:44 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:28 Kroonilise väsimuse sündroom 9/27/2016 20:28 Psühholoogiline trauma 9/27/2016 20:47 Passiivsus 9/27/2016 20:48 Kroonilise väsimuse sündroom 9/28/2016 0:06 Tujutus tegevusi teha 9/28/2016 8:10 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/28/2016 19:58 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/29/2016 18:03 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 21:21 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:34 Usk või teadmine, et tegevust ei ole mõte 9/30/2016 10:37 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 20:44 Huvi puudumine tegevuse vastu 9/27/2016 19:54 Tujutus tegevusi teh

Andme-ja tekstitöötlus

5

doc

Mina Õppijana

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m

Kirjandus

7

docx

Stress ja kuidas seda vältida.

samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest: - kui palju kahju see inimesele tegi ­ näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang võib langeda või ta kogeb tugevat häbitunnet oma tööasju kokku pakkides. - kui palju kahju see veel teha võib ­ näiteks töö kaotanud mees võib mõelda probleemidele, mida sissetuleku alanemine võib põhjustada talle ja tema perele. - samas võib negatiivseid sündmusi hinnata ka väljakutse aspektist, ehk millist kasu sündmus endaga kaasa võib tuua ­ näiteks töö kaotanud mees tunnistab, et see

Psühholoogia

110

doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast  2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2  3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997  2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2  3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus

27

doc

Klienditeenindus

Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat

Sotsiaaltöö

132

doc

DEPRESSIOON

Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad:   Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul);  Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus;  Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine;  Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata;  Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne;  Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha;  Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine;  Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet.

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)