Individuaalsus eristus teistest Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn ,,mina"-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isuksuse kujunemise teooriad: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud, Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel Fenomenistlikud käsitlused (iga isiksus on kordumatu ,), isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest TÄNAPÄEVAL: bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes.[peab aitama välja arendada] Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu
vajadus hoida ensehinnang üsna stabiilsena jms (40%) o Eneseteostus vajadus rakendada oma oskusi, teadmisi, võimeid, andeid. (10%) · Inimene võib olla mitmel tasandil korraga, st järjestus ei ole nii kategooriline. Ometi on olemas mingi alamate tasemete rahuldamatuse piir, millest alates kõrgema tasandi vajadused kaovad. · Motiiv tegevuse ajend (vajandusmotiivmotivatsioon) · Motivatsioon: o Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad ootused, hoiakud, eesmärgid o Teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav o Aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks ja selle määrajaks. · Edukus = Võimed X Motivatsioon X Võimalus=A X M X O · Motivatsioonikonflikt: o ,,Lähenemine-lähenemine" konflik tahame mingit kahte erinevat asja korraga. Nt ma tahan minna kinno ja ma tahan minna teatris, aga mul ainult tänane õhtu
hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust.
kui ka tema rääkimisviisi eripäras. 13 Suhtlemisel võib täheldada ikka ja jälle, et ükssama kätimisviis tähendab igas olukorras ja erinevate inimeste juures ise laadi seisundedi ja iseloomujooni. Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse mõiste ja teooriad Isiksuse mõiste defineerimisel lähtub osa määratlustest nendest erinevustest,mis inimesi omavahel eristavad. Ühe sellise definatsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Teistes definitsioonides nihkub rõhuasetus mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. Isiksus on sellin psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omadatud kalduvustest ja eelustest, mille alusel indiviidist areneb välja
Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis.
Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19. Sajandi austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon, N. Napoleon.
asju märgistada sai. Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada. Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest. Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad
- kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat - Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus - Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone - Enamike teadlaste arvates vanad asjad uue kõlava nime all koos, mitte ei ole tegemist omaette väärtusega 3 4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus
Kõik kommentaarid