Iseseisvumise taastamine (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

- kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga: - moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti - kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra - keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused.

Ajalugu

6

docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Arnold Rüütel - Ülemnõukogu presiidiumipresiidiumi esimees. Jaanuarikriis 1991 - tekkis reaalne oht, et Balti riikide vabadusliikumine lämmatatakse sõjaväe ja julgeolekuorganite poolt vägivalla abil.

Ajalugu

3

rtf

Eesti taasiseseisvumine

püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. Riigipöörde luhtumine Moskvas kiirendas NSV Liidu lagunemisprotsessi. 1991 augusti lõpus-septembri alguses hakkasid välisriigid üsna kiiresti Eesti iseseisvumist tunnustama. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a.

Ajalugu

5

rtf

Muutused ENSV-s Vaino Väljase ajal.

kutsutud Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada pingeid Eesti ühiskonnas ja rahvaliikumist maha rahustada.  Kujunesid erinevad poliitilised suunad 1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989

Ajalugu

7

doc

Eesti taasiseseisvumine: Loominguliste liitude ühispleenum, Interrinne, Gorbatšov jne

organiseerimiskomitee moodustamine. Keelati ära Tarvastu kokkutulek, mis pidi toimuma 5. september 1987, sest võimud pidasid seda Hirvepargi (23.08.1987) meeleavaldajatega tihedalt seotuks (kuna Tiit Madisson, üks Hirvepargi organisaatoreid, oli Pärnu Muinsuskaitse seltsi esimees). Põhjenduseks toodi ,,raske olukord põllutöödel", mida kinnitati Ministrite Nõukogu korraldusega nr 362. EMS loodi Tartus 12. detsember 1987 ­ samal ajal tõusis päevakorrale Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine. Tegelik asutamine pidi toimuma 28. novembril 1987 Tartu ülikooli aulas, kuid kellelegi ENSV juhtkonnast meenus, et sel kuupäeval algas Eesti Vabadussõda ja nii avaldasidki Hirvepargi, Võru  (21. oktoober 1987 ­ Võru kalmistul toimus Ain Saare juhtimisel Vabadussõjas langenute mälestusele pühendatud meeleavaldus, välja oli toodud ka sinimustvalge lipp) ja Pärnu (7. november

Ajalugu

5

doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1988 16- november ­ Eesti NSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989 23. august ­ moodustati Balti kett. 1989 ­ Moskvas tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ja need mõisteti õigustühisteks. 1989 jaanuar ­ Võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keelest riigikeel. 1989 ­ pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. 1989 24. veebruar ­ Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. 1990 veebruar ­ toimusid Eesti kongressi valimised. 1990 märts ­ toimus esimene Eesti Kongressi istung. 1990 kevad ­ EKP lõhenes kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ja kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts ­ Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts ­ Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.

Ajalugu

13

doc

Nimetu

........................................................................................ 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused.. 14. Kasutatud kirjandus....................................................................................................  Eesti taasiseseisvumise eeldused 1. Rahvusvaheline tasand

Ajalugu

4

docx

Ajalugu: Eesti taasiseseisvumisest Augustiputšini

fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu

Ajalugu

Kommentaarid (0)