Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisev töö „Mis on kultuur“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Iseseisev töö-Mis on kultuur #1 Iseseisev töö-Mis on kultuur #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krandma Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Suhtlemistavad aasias

saavutamise kõige arvestatavamaks teguriks. See ei tähenda, mitte maailma väiksemaks muutumist, vaid pigem seab inimestele kohustuse käituda suuremeelsemalt vaatamata sellele, et ajaloos on hulgaliselt näiteid selle kohta kuidas erinevate kultuuride põkkumistel on olnud lausa katastrofaalsed tagajärjed. Järgnev lõik on üheseks mõistmiseks ja kokkuleppeks mida peame silmas ,,kultuuri" all. Kultuur on kindlaks määratud viis, kuidas inimeste grupid käituvad, ja uskumuste süsteemid, mille nad loovad oma käitumise õigustamiseks ja seletamiseks. Käitumisviisid võivad tavaliselt erineda grupiti mingite ainulaadsete kogemuste tulemusena, mida grupid on läbi elanud. Need kogemused on omakorda enamasti ajaloo, geograafia, majanduse ja teiste tegurite kombinatsioon, mis grupiti erinevad. Kultuure muudavad sarnaseks olulised ja

Psühholoogia
thumbnail
18
doc

Kultuuri mõistest ja määratlusest

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub

Kultuurilood
thumbnail
15
docx

Kultuuride vahelised erinevused

mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. See võib olla üks vahendeid meie püüdlustes saada aru tänapäeva maailmast, mõista paremini end ja teisi selles. See võib olla üks võtmeid, et avada uks uude ühiskonda. Kultuur on inimeste suhtlemise tulemus, aeglaselt kujunev protsess, raskesti omandatav rikkus. Kultuur ei ole midagi niisugust, mis areneb inimeste ajudes, see on inimene ise. Üksteisemõistmise võtmeküsimuseks on kogemuste erinevus. Kogemus põhineb aga tegevusel, millegi läbielamine või tunnetamine on nagu õuna maitse inimese suus (McClish).Kõigil inimestel on ühesugused tundemehhanismid. Sellele vaatamata on igaühel oma maailmatunnetus ja tunnetuskogemus, mis erineb teise omast.

Suhtlemisõpetus
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur ­ osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
68
docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel ­ püsivalt elama, siit: harima mei ­ liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus ­ kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
thumbnail
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel

Antropoloogia
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.

Kultuur
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast, et tahab kasumit. Lisaväärtus ­ see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. On olemas ainult sellised kapitalistid, kes ekspluateerivad. · Võõrandumine ­ inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd. Vabrikus tehtav töö on aga väga üksluine. Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju. Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt. Kapitalistlikus ühiskonnas muutub töö ebameeldivaks. Seda nimetabki Marx võõrandumine. · Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine 1. Ürgühiskond ­ klassideta ühiskond 2. Orjanduslik - orjad ja orjapidajad 3. Feodaalne - talupojad ja mõisnikud 4

Sissejuhatus sotsioloogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun