Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisev töö. Koka Erialal 2. Kursus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Iseseisev töö-Koka Erialal 2-Kursus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor McFluffy Õppematerjali autor
Kokaeri ala kutsekoolides,2. kursus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Gluteenivaba menüü täiskasvanutele

GLU HOMMIKUSÖÖK LÕUNA ÕHTUOODE ÕHTUSÖÖK TEE ESMASPÄE Riisipuder, tee (gluteenivaba riis, Bors veiselihaga, vesi Kartuli- kõrvitsapüree, Kana hautatud köögiviljadega, NIVA V vesi, piim) (peet, kapsas, sibul, porgand, piim (kartul, kõrvits, keefir

Menüü koostamine ja nende alused
thumbnail
6
doc

Tervislik toitumine

Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ­ ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine ­ peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitumise põhi

Kategoriseerimata
thumbnail
14
doc

3 päeva menüü

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk menüü.............................

Kokandus
thumbnail
17
docx

Elustiilipäeviku analüüs

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5

Tervislik elulaad
thumbnail
24
ppt

Lapse tervislik toitumine

Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 1­2 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine ­ nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine

Terviseõpetus
thumbnail
18
ppt

Prantsuse köögi ülevaate esitlus

Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse pu

Kokandus
thumbnail
9
odt

Toitumisprogramm

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Leana Paistu TT-09 Toitumisprogramm Juhendaja: Luule Lipp Väimela 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök.........................................................................................................................3 Esmaspäva õhtusöök............................................................................................................................3 Arvutatud menüü, ilma parandusteta....................................................................................................4 Esmaspäeva hommikusöök..............................................

Toiduainete õpetus
thumbnail
9
doc

Köögiviljatoidud

väheses rasvas kuldpruuniks järelvalmima praeahju Iseseisvalt sulavõiga, hapukoorega või hapukoorekastmega Tomat Eemalda nahk, poolita, maitsesta soola ja pipraga, prae vähese rasvaga Lisandina liharoogade juurde Iseseisvalt hapukoore või hapukoorekastmega Kastmega üleküpsetatud Pann või portsjonnõu määrida rasvainega kuumtöödeldud kv kaste riivjuust või riivsai piserdada rasvainega 260-270 º C pruuni kooriku tekkeni Iseseisev suupiste, lisandiks maitseroheline ja maitsetaimede ürdid Vormiroad Valmistada mass peenestatud kv-st, jahust, munast, piimast või koorest maitsestada asetada ettevalmistatud vormi ( rasvainega määritud ja riivsaiaga üle puistatud ) määrida pealt hapukoorega ja puistata üle riivsaiaga peale piserdada või küpsetada Serveerida hapukoore, sulavõi või kastmega, maitserohelisega Täidetud köögivili Toorelt ­ tomat, kabatsokk, maguspaprikakaun

Toitumisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun