Iseseisev töö 2.5-3.2 ühiskonnaõpetuses (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Ühiskond

Igaüks peaks oskama ja tahtma seista nii iseenda kui kaaskodanike õiguste eest. Rahva passiivsus ja minnalaskmismeeleolu võimaldab ametnikel ning poliitikutel oma seisundit kuritarvitada ja põhiseadust eirata. Peamiseks seadusloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Vältimaks vastuolusid, määratakse kindlaks igaühe juriidiline pädevus. Pädevus näitab, kui iseseisev on mingi organ õigusloomes ning millistes valdkondades ja millise mõjujõuga dokumente ta tohib vastu võtta. Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid ­ määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad

Ühiskonnaõpetus

20

pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Kandidaat võib olla iga Riigikogu liige. Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist. Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. Kantselei on RK analüüsiasutu- tagab sõltumatu ekspertiisi. Juriidiline nõustaja- kuidas koostada seaduseelnõud. Tegeleb

Eesti valitsemissüsteem

19

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

KANDIDAAT võib olla iga Riigikogu liige. ESIMEHE ja ASEESIMEESTE valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. JUHATUS vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. ESINDAB Riigikogu KINNITAB fraktsioonide/komisjonide struktuuri REGISTREERIB fraktsioonid ja nende koosseisud KOORDINEERIB õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö ADMINISTREEERIMINE KORRALDAB erakorraliste, täiendavate ja töönädala INSTUNGITE ETTEVALMISTAMIST ESIMEES - kutsub kokku RK istungeid ja JUHATB neid KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. RK analüüsiasutus - tagab sõltumatu ekspertiisi Juriidiline nõustaja - kuidas koostada seaduseelnõu

Eesti valitsemissüsteem

2

doc

Demokraatlik valitsemine

Valitsuse peamised ülesanded: 1) Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat 2) juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3) koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Portfellita minister ­ temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo. See ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline. Kantsler ­ korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär ­ juhib riigikantselei tööd. Valitsuse ülesanded erinevates valdkondades: ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS: 1)Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2) Sätestada määrustega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise 3) Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. MAJANDUSE VALLAS: 1) Koguda makse 2) Korraldada riigiettevõtete

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos

Ühiskond

16

doc

Ühiskonna eksami õppimine .

Riik ­ universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium ­ maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas ­ riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia ­ võim on päritav a) Absoluutne monarhia ­ kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia ­ riigipea valitseb koos parlamendiga

Ühiskond

5

docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st. *RK tegevus-täiskogu istungid, komisjonide istungid, töö valijatega (täiskogu võtab vastu sds-d, otsused) *RK juhatus: esimees E.Ergma, 1. aseesimees L.Randjärv, 2.aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK *sdseelnõu menetlemine: I lugemine (eelnõu ettekanded) II lugemine (lõpphääletus, vaidlused) III lugemine (parandused) NB!olulised sds-d vajavad 3 lugemist! (riigi eelarve sds) TÄIDESAATEV VÕIM: (Stenbocki maja-valitsus)

Ühiskonnaõpetus

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus." Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)