TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Ettevõtluse, kinnisvara ja logistika õppetool
Autori Nimi
ISEJUHTIV AUTO
LÄHITULEVIKUS
Referaat
TALLINN 2017
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karmentamm
Õppematerjali autor
globaliseerunud ning jätkab seda. Globaliseerumine tõi endaga kaasa ka urbaniseerumist. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mis tuleneb inimeste tahetest leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Linnaelanike suurenemise tõttu kasvab ka vajadus ühistranspordi infrastruktuuri arenemise järele. Linnastumisega kaasneb ka linnakultuuri levik, mis enamik juhtudel eeldab isikliku auto omamist. Peale selle, inimeste majanduslik heaolu linnades kasvab, sellega kasvab ka ostuvõime ning juhtumid, mil peredel võib olla mitu autod on juba saanud tavadeks. Arvestades ülesloetud tegurite, pidevalt kasvava maailma rahvaarvu ning vastavalt ka linnade elanike arvuga, mõnedes linnades tekib ülerahvastus ja see toob kaasa erinevaid tagajärge, näiteks liiklusummikuid. Ummikud on juba saanud mõnede linnade suureks probleemiks ning seda püüakse järk-järgult lahendada
Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Sele 1 Aurumasin (Nagi) Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902. Tsaariarmee kapten Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist autot tuli oodata 2 aastat - autode lisandumise tempo oli autoajaloo algusaastatel äärmiselt tagasihoidlik. Kuni esimese 5 maailmasõja ja tsaaririigi lõpuni olid autod jõukate mänguasjad, omanikeks põhiliselt vene ja saksa rahvusest ettevõtjad ja aadlikud.
liigid, sõltumata võimsusest, töömahust jt. parameetritest. Rohkem muret on normi täitjail. Et teada saada, kas mootor vastab eeskirjale, tuleb teha hulk keerukaid mõõtmisi ja arvutusi. NOx koguse leidmiseks peab katsetsüklis mootori kõikide töörežiimide, nagu tühikäigu, kiirenduse, püsikiirusperioodide, pidurduste jne. puhul ära mõõta heitgaasi koguse ja selles oleva NOx kontsentratsiooni. Keksmine NOx väärtus on 300mg/m3 auto kohta ja umbes minut aega seisab 2,0-liitrine mootor foori ees, siis väljub selle auto summutist umbes 250 mh Nox ning kui selline kogus NO2 saastab üle 4000m3 õhku. Olgu toonitatud, et sellise suure õhumahu rikkumisega saab märgatavalt hakkama üks sõiduauto ühe tühikäiguminuti jooksul. Maanteel kiirusega 90 km/h sõitvalt autolt on seoses põlemise intensiivistumisega ning põlemiskambris gaaside rõhu ja temperatuuri tõusuga suureneb heitgaasi NOx sisaldus
ka meeskond pole reisilaevadega võrreldes nii suur. Väidetavalt pandi kokku meeskond, kes arvutas, kui ohutu ja keskkonnasõbralik see on. See töö jagunes kaheks faasiks – IMO ja kuidas see idee ellu viia. Artiklis on toodud näide ajaloost, kui juba prooviti masinaruumi kasutada ilma meeskonnata või kuidas varem arvati, et ilma raadiosaatjateta ei saa laevaga opereerida. Kirjeldatakse ka seda, et autonoomseks peavad olema väga täpsed laev kordinaatid, kus asub see laev. Seega on lähitulevikus võimalik autonoomiat kasutada vaid rannikuriikide territoriaalmeres ja sisevetes lühikestel vahemaadel. Olemasolev meresõidu 8 ohutuse ja turvalisuse tagamise süsteem, selle õiguslikud alused ei võimalda lähikümnendil merevedusid rahvusvahelistel lendudel kasutusele võtta. 1.1.4. RoBoat Project
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all
serval. Teemaksuga kogutud raha kasutati teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Insenerid nagu Thomas Telford ja John Macadam töötasid välja uusi võimalusi teekatte parandamiseks.Killustikuga kaetud teed oli suur edusamm 1800-ndatel aastatel. Need teed tegid võimalikuks postitõldadel läbida pikki vahemaid linnade vahel tunduvalt kiiremini. Kuid 1800-ndate aastate lõpus tuli läbimurre transpordivahendites leiutati auto. Selle tulemusena oli vaja paranda veelgi teekatet. Teid hakati tegema asfaldist ,väikeste kivikeste segu kuumas tõrvas. Selle tulemusena paranes tohutult teede kvaliteet ning teed muutusid ohutumaks ja kiiresti läbitavaks.Roomlaste teedeehituse teadmised trumbati nüüdsest üle mitmekordselt, nii kvaliteedi kui ka sillutise poolest.Sellest ajast alates hakkas asfalteeritud tee levima väga kiiresti. Esimene kiirtee valmis 1932. aastal Saksamaal Kölni ja Bonni vahel
võimaldab mõõta ka teekatte põikkallet ja tee kurvilisust. Seade läbib iga-aastase võrdluskontrolli enne tööperioodi algust, lisaks jälgitakse regulaarselt korrasolekut mõõtmiste ajal. [3] 8 3.2. Tasasuse hindamine Selleks katseks kasutakse Eestis Laser Texture Meter LTM-1, tegemist on lasermõõteriistaga, mis kinnitatakse auto külge. Teekatte tasasust iseloomustava näitajana kasutatakse IRI-arvu (International Roughness Index), mis on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus ning mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana etteantud teelõigule (reeglina 100 m), mõõtühikuks on mm/m. IRI-arvu leidmisel kasutatakse maailmapanga poolt 1970.a välja töötatud algoritmi. Sellega on võimalik reaalselt hinnata teepinnast tulenevat kahju kasutajale
Mannheimis. Benzile anti tema sõiduki eest patent 1886 aastal ning sellest hetkest autode ehitamise üksikud katsed muutusid autotööstuseks, kus autode evolutsiooni võttis suurt hoogu. Karl Benz alustas esimest autotootmist 1889 aastal, peale seda, kui tema abikaasa, ilma tema nõusolekuta, sooritas esimese pikamaa sõidu (108km). See automaraton (tolle aja jaoks – tohutu distants) näitas palju paranemisruumi auto komponentidele, mis oli arvestatud tootmise algusel . Samal aastal Gottlieb Daimler ja Wilhelm Mayback ehitasid sõiduki nullist, mitte kasutades selleks mootoriga hobuvankrit. Neid peetakse esimese mootorratta – Daimler Rietwageni – leiutajateks [1]. Ühe sajandiga autotööstus läbis tohutu arengu. Ümberehitatud hobuvankritest, kus mootori võimsused oli alla ühe hobujõudu ning kiirused kuni 20 km/h, autotootjad jõudsid autonoomsete autode (ka omavahel suhtlevate autode) paradigmani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid