50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greeeete
Õppematerjali autor
Selle järgi tuleb liidetavatele jõuvektoritele üles ehitada rööpkülik ning viimase diagonaal ongi resultantjõuks. Kui kehale mõjub suurem arv jõude, tuleb esmalt summeerida kaks jõudu ning tulemusele liita sammsammult ülejäänud. Dünaamika on mehaanika osa, mis käsitleb kehade liikuma hakkamise põhjuseid ja kehade vastastikmõjusid. Dünaamika aluseks on Newtoni seadused, mille inglise füüsik ja loodusteadlane Isaac Newton (1643-1727) avaldas ühes oma põhiteoses „Loodusfilosoofia matemaatilised alused” (1687). NEWTONI I SEADUS EHK INERTSISEADUS See seadus käsitleb kehade liikumist, kui kehale ei mõju mingi jõud või kui keha kehale mõjuvate jõudude summa on null. 1. KÜSIMUS: Kas on võimalik, et kehale ei mõju mingit jõudu? VASTUS: Ei ole! Ükski liikuv ega paigalseisev keha ei ole maailmas üksinda. Teda ümbritsevad paljud
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada
Dünaamika 1 )Mi s o n jõud ? J õ u d o n füü sikalin e s u uru s, mill e g a m õ õ d et ak s e üh e k e h a m õju tei s el e k e h al e . Va sta stiku s e m õju tul e m u s e n a m u utu b k e h a d e liiku mi skiiru s e h k üh e k e h a m õju tei s el e kutsu b e sil kiir e n d u s e . 2 ) S õ n a sta N ewtoni II s e a d u s . Val e m . Ke h a kiir e n d u s o n v õrd elin e tall e m õjuva jõu g a ja p ö ö rdv õrd elin e m a s si g a . a =F/ m, ku s a o n kiir e n d u s , F m õjuv jõud ja m k e h a m a s s . Kiir e n d u s e s u u n d ü htib jõu s u u n a g a . J õ u ü hik 1 N (njuuton) o n d efin e e ritud N ewtoni II s e a d u s e a bil: jõu d 1 N a n n a b k e h al e m a s si g a 1 k g kiir e n d u s e 1 m/ s 2 . 3 ) S õ n a sta gr avitatsi o o ni s e a d u s . Val e m . Mis ta
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid
Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1 Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. 29. Mis on keha elastsusjõud? Millega on elastsusjõud võrdne väikese deformatsiooni korral? Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega. 30. Sõnasta Hooke'i seadus. Ühik SI-s. Hooke'I seadus Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega 1 N/m 31. Newtoni III seadus. Kuidas Newton ise seda seadust nimetas? Kirjuta lahti seaduse sisu. Newtoni kolmas seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Nad ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad eri kehadele. 32. Millise jõu liigiga on Newtoni III seaduses tegemist? Vastastikmõjujõud 33. Mis on keha impulss
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus...............................................................
Sellist olukorda, kus kehale teised kehad ei mõju, on pea võimatu leida. Sellega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud on kompenseerunud ehk vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. Näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis siis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud ülespoole mõjuva üleslükkejõuga Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud. Selliste järeldusteni jõudis Inglise loodusteadlane Isaac Newton looduses toimuvat vaadeldes juba 17. sajandil. Ta sõnastas selle liikumisseaduse järgmiselt: kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid