Intranet,extranet, internet, WAN, LAN (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Intranet ja Extranet

Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. Intraneti eelised Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni kiiremini. Web browseri liidesega saab kasutaja ligipääseda andmebaasidele mille firma on avalikuks teinud. Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat Ekstranet Ekstranetiks nimetatakse intraneti laiendust väljapoole läbi Interneti, et võimaldada valitud

Kontori-, esitlus- ja konvrentsivahendite...

20

pdf

Inimese suhtlemine arvutiga

Kõik tükid nummerdatakse Edastatakse IP- protokollile Igale tükile lisatakse sihtkoha IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist!

Inimeseõpetus

8

pdf

Arvutivõrgud arvestus üldküsimused

asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator.

Arvutivõrgud

32

doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt

Arvutivõrgud

14

docx

Arvutivõrkude alused

koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite

Arvutivõrgud

10

odt

Arvutivõrgud

Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine

Arvutivõrgud

12

docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s · Internet: · Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a

Telekommunikatsionni alused

4

doc

Arvutivõrgud!!!

UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring) IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast. Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes

Arvutiõpetus

Kommentaarid (2)