Mis on äriplaan? Aeg on raha. Kui te kirjutate äriplaani, ilma et teil oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raiskate tõenäoliselt nii oma aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks saavutab. Äriplaani all mõeldakse ettevõttja poolt kirjalikult fikseeritud nägemust oma ettevõttest, eesmärke, kogu olemasolevat informatsiooni ettevõtet ümbritsevast keskkonnast, ettevõtja ning tema ettevõtte objektiivset hinnangut ja konkreetset majandusarvestust. Äriplaanil on kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku äriotsuseid. Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikes
2. Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud, 3. Suhe inimesse alateadlikud 4. Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid. · Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel: 1. Missiooni ja strateegia loomine seisneb olemasolu õigustuses või eluülesande leidmises. 2. Missioonist johtuvate eesmärkide ühise arusaama kujundamine. 3. Vahenditest arusaamine, milles kajastub, kuidas soovitud eesmärkideni jõutakse. 4. Hindamine ja üldiselt aktsepteeritav arusaam tegevuse tulemuste vastavusest
Elurõõmus 14. Tajub teiste tundeid 33. Külm 15. Jutukas 34. Teisi mõistev 16. Võimeline teisi kuulama 35. Alati korrektne 17. Loov 36. Agressiivne 18. Stiilne 37. Tahtejõuline 19. Tähelepanelik 38. Põhimõttekindel Merlecons ja Ko OÜ 21 INTERVJUU Intervjuu küsimuste leht Püüa oma kaaslaselt saada vastused järgnevatele küsimustele Millised naljad Sulle meeldivad? Millal tunned Sa end kõige ebamugavamalt? Mis Sind kõige rohkem vihastab? Kuidas Sa vihast üle saad? Mis on Sinu jaoks sõpruse juures oluline? Mida Sa teed, kui oled kurb? Millest Sulle meeldib kõige rohkem unistada? Millises olukorras Sa valetad? Mis Sulle meeldib kõige rohkem? Mis on need asjad, mida Sulle ei meeldi eriti teha?
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
probleemid. Kliendi “surnuksrääkimine” asendati kahepoolse suhtlemisega, kus müügivestlusest võtsid võrdselt osa nii ostja kui müüja .Müüja ülesandeks oli pakkuda parimaid lahendusi. Nõudis põhjalikku ettevalmistust strateegiline müük (80. aastate keskel) – Hakati tegelema strateegiliste planeeringutega. Strateegia väljatöötamine tähendas müügi puhul selliste küsimuste lahendamist nagu: “Kellele tooteid esitleda?”, “Millal seda teha?”, “Missuguseid esitlusvõimalusi kasutada?”, “Kuidas konkreetseid tooteid siduda klientide probleemidega?” jne. partnerlusel põhinev müük (1990. aastate alguses) – Oli saavutatud tipp, kus mitmed tooted olid muutunud tarbijate jaoks väga sarnaseks, erinevusi tajuti üksnes teenustes ja klientidesse suhtumistes. Selletõttu
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. .................
Kõik kommentaarid