Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Millisega seal püsida ?
  • Kes on firma klientideks ?
  • Milliseid vajadusi ja soove rahuldab firma oma toodetega ?
  • Milliseid meetmeid kasutab firma vajaduste ja soovide rahuldamiseks ?
  • Kes? Who? ­ Kes on sõnumi lähetaja ?
  • Mida? What? ­ Mida sõnum sisaldab ?
  • Miks? Why? ­ Miks just seda kanalit kasutatakse ?
  • Kellele? Whom? ­ Kellele sõnum suunatakse ?
  • Milline mõju? What  effect ?
  • Milleks   kavatseme  vastuseid  kasutada ?
 
Säutsu twitteris

INTERAKTIIVNE   TURUNDUS  
 


Põhimõisted :  
● Vahetus, tehing ( exchange , transaction) 
Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud 
toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. 
Sellist ostja ja  müüja  vahelist  kokkulepet  nimetatakse tehinguks. 
 
Eristatakse nelja vahetuse vormi: 
­ Turu vahetus 
­ Suhte vahetus 
­ Ümber jagav vahetus 
­ Vastastikune vahetus 
 
● Turu vahetus ( market  exchange) 
Lühiajalise  orientatsiooniga  ja omakasust motiveeritud.  
Turu vahetus toimub sellele  eelnenud  ja sellele  järgnevast  vahetusest sõltumata. 
 
● Suhte vahetus ( relationship  exchange) 
Pikaajaline  orienteeritus .  
Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. 
 
● Ümber jagav vahetus (redistribution) 
Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena.  
Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada.  
Maksusüsteem  on näide ümber jagavast vahetusest. 
 
● Vastastikune vahetus ( mutual
Põhineb kinketehingutele.  
Poolte vahel on lähedased suhted.  
Kingituse tegemine teisele poolele ootab sedasama vaikimisi ka teiselt poolelt, kuid 
omakasu ei ole siin motiveerivaks asjaoluks. 
 
Turundus  ( marketing
“Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele 
vahetusprotsessi kaudu” ( Philip  Kotler) 
 
Turunduses  tuleb eristada vajadusi ja soove. Vajadused on üldised (vajadus süüa, juua, 
liikuda jne), soovid on konkretiseeritud vajadused (mida süüa ja juua ning millega liigelda ­ 
see väljendub näiteks auto brändis, kvaliteedis, funktsionaalsetes omadustes, disainis, 





värvis ja lisavarustuses).  Nüüdisaja  turunduse  aktsent  on soovidel, nende kujundamisel ja 
rahuldamisel. 
 
● Toode (product) 
Toode on kõik see, mida saab osta ja müüa: tarbijavajadust rahuldav ese, teenus, info või 
muu. 
 
● Hind ( price
Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või 
müüma.  
Hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote  omamise  ja tarbimise kasude 
vastu. 
 
Hind on turundusmeetmestiku  koostisosa , ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. 
 
Ettevõttele on hind:  
– Toote turunõudluse  mõjutaja   
– Käibe ja kasumi määraja 
 
Kasum =  Käive  ­  Kogukulu   
Käive = Hind * Kogus 
 
● Turustus, jaotus ( distribution
Turustus on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjate kätte. See hõlmab turustuskanalite 
valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning varude kontrollimist. 
Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja selle korraldamine. 
 
Turundusmeetmestik  (marketing mix) 
Turundusmeetmestik on meetmete  kombinatsioon , mida firma rakendab sihtturu 
mõjutamiseks. 
 
Turundusmeetmestiku elemendid: 
 
➔ Toode ­ Mida müüa, missuguseid tooteid ja millises valikus? 
Toote juhtimine hõlmab tooteid ja nende koostisosi. 
 
➔ Hind ­ Mida toote eest kü sida , millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega 
seal püsida? 
Hind on turunduse juhtimise üheks olulisemaks ja keerulisemaks elemendiks. 
 
➔ Turustus ­ Kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja 
teenindust kasutada? 
Turustuse juhtimine käsitleb toodete müüki. 
 
➔ Toetus ­ Kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende 
veenmiseks? 



Toetuse abil tutvustatakse toodet ja organisatsiooni. 
 
Turunduskeskkond  (marketing environment) 
Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis mõjutavad oluliselt ettevõtte eduvõimet turul. 
Keskkond kujundab ettevõtet, kuid ka vastupidine mõju on olemas. 
 
Turunduskeskkond liigitatakse: 
 
1. Ettevõttesisene  keskkond  ­  sisemise  turunduse  keskkonna  moodustavad  ettevõtte 
erinevad  osakonnad ,  mille  vahel  võivad   tekkida  vastuolud.  Väljapääsu  vastuoludest 
nähakse  erinevate  struktuuriüksuste  huvide  integreerimises  ja  tarbijakeskse 
ettevõttekultuuri  kujundamises.  Viimase  juurutamiseks  kasutatakse  ​ sisemist 
turundust​ .  
 
2. Ettevõtteväline keskkond 
­ turunduse  mikrokeskkond  
­ turunduse  makrokeskkond   
 
● Turuosa (market share) 
Turuosa on osakaal (%) turust (nt käibest), mis kuulub konkreetsele ettevõttele. 
 
● Vajadus (need) 
Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste 
tegurite ( nälg , janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus 
auto) mõjul. 
 
Vajaduse tunnetamise tõukejõududeks on mälu,  motiivreklaam , võrdlusrühm jm. 
 
Vajadus selgub tajumisel. Vajaduse  tajumine
1. hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine; 
2. toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused (nt 
maja ost eeldab sisustamist, autoost ­ bensiini ostmist). 
 
Tarbija vajadus võib olla rahuldamata või rahuldatud. Rahuldatud vajadus võib mõne aja 
pärast olla jälle rahuldamata vajadus. 
 
Vajadusi jaotatakse: 
­ teadvustatud vajadused ­ on pinnal, neile vastab kindel käitumisreaktsioon; 
­ teadvustamata vajadused ­ on kusagil all, neid äratab turundaja. Turundajal tuleb uue 
toote turule toomisel äratada tarbija teadvustamata vajadus, kui see ei õnnestu, jääb 
toode müümata. 
 
● Soov (want) 
Tahtmine teha või omada midagi. Soovid on konkretiseeritud vajadused (mida süüa ja juua 
ning millega liigelda ­ see väljendub näiteks auto brändis, kvaliteedis, funktsionaalsetes 
omadustes, disainis, värvis ja lisavarustuses). 



 
Nõudlus  ( demand
Nõudlus  on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida potentsiaalsed tarbijad antud ajahetkel 
soovivad ja on võimelised ostma, tasudes kehtivat turuhinda. 
 
Homogeenne   turg , homogeensed  eelistused  (homogeneous market, homogeneous 
preferences) 
Turg on homogeenne, kui ta sisaldab sarnaste vajadustega tarbijaid. 
 
Homogeensed eelistused: kõikidel tarbijatel on turul väga sarnased eelistused. Turg näitab, 
et pole loomulikke segmente, kui lähtuda näiteks kahest toote omadusest. Olemasolevad 
brändid  on tõenäoliselt sarnased. 
 
Heterogeenne  turg, heterogeensed eelistused (heterogeneous market, 
heterogeneous preferences) 
Turg on heterogeenne, kui ta koosneb erinevate vajadustega tarbijatest. 
Tegelikkuses on  turud  valdavalt heterogeensed. 
 





 
 
● Hajunud eelistused (diffused preferences) 
Hajunud eelistused: klientide eelistused on hajunud, mis tähendab, et kliendid eristuvad selle 
poolest, millised on nende ootused toote osas. Kui eksisteerib üks  bränd , siis üritab valitud 
ettevõte kõikide klientide eelistusi täita. Kui siseneb uus bränd, üritab ta võistelda turuosa 
eest. 
 
● Kobardunud eelistused, rühmitunud eelistused (clustered preferences) 
Rühmitunud eelistused: turul võib olla mitmeid eelistuste rühmi ning tekivad  loomulikud  turu 
segmendid. Ettevõte võib keskenduda kõikidele gruppidele, ühele grupile või siis luua 
mitmeid brände. 
 
● Diferentseerimata turundus, massturundus (undifferentiated marketing, mass 
marketing) 
Mass­ ehk laus­ ehk diferentseerimata turundust kasutatakse homogeensele turule 
minekuks: kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte turundusmeetmestikku. 
 
Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole võimalik 
välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote  lähedase  tootega. Sellisel juhul on tootel tarvis 
kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste  kompleks



 
Diferentseeritud  turundus (differentiated marketing) 
Diferentseeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. 
 
Sihtturundus  on protsess, mille käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad 
tarbijarühmad ja tooteid valmistatakse valitud sihtrühma või ­rühmade jaoks. 
 
Diferentseeritud turunduse korral lähenetakse segmenditud turule. Firma valib mõned 
segmendid ja koostab eraldi turundusplaanid igas segmendis tegutsemise kohta. Igale 
turusegmendile tuleb koostada oma 4P või 7P. See on kulukas strateegia ja vajab palju 
rahalisi vahendeid. 
 
Turunduse 4P’d: 
1. Product (or  Service ). 
2. Place. 
3. Price. 
4. Promotion. 
 
● Kontsentreeritud turundus, nišiturundus (concentrated marketing, niche marketing) 
Kontsentreeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. 
 
Kontsentreeritud turunduse korral keskendutakse ühele turusegmendile. See strateegia on 
sageli väikefirmades kasutamiseks. Strateegia on ohus kui konkurente lisandub või pole 
piisavalt tarbijaid. 
 
Segmentiminesegment  ( segmentation , segment) 
Segmentimine on koguturu jagamine osaturgudeks. Segmentimine on vajalik, kui turg ei ole 
homogeenne, vaid on heterogeenne. 
Segmendid peavad olema:  
– Piisavalt suured  
– Omavahel erinevad  
 
Turu segmentimine on tarbijate  rühmitamine  vastavalt nende vajadustele, tunnustele, 
ostukäitumisele jm. 
 
Turu segment (osa) on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib üheselt teatud 
turundusmeetmestikule. 
 
Segment peab:  
– Olema ühtne ja terviklik  
– Olema kättesaadav ühe kommunikatsioonistrateegiaga  
– Reageerima kommunikatsioonile ühtviisi 
 
Segment peab olema eristuv, sisemiselt homogeenne, selgelt määratletav ja kirjeldatav ning 
stabiilne lühi­ või pikaajaliselt. 
 



● Segmentimise alus, segmentimistunnus (segmentation variables) 
Segmentida on võimalik vajadustele vastavalt järgmistel alustel:  
– Geograafiline  
– Demograafiline  
– Psühhograafiline  
– Tarbimismuster  
– Otsitav kasu 
 
Segmentimistunnus (segmentimisnäitaja) on valitud tunnus, mida kasutatakse tarbijate 
rühmitamisel. 
 
● Sihtrühma valik ( targeting
Ettevõte võib tegutseda kahel eri turul. Tarbijaturul on ostjateks inimesed, kes ostavad 
tooteid ja teenuseid enda tarbeks (vahel nimetatakse selliseid ostjaid ka lõpptarbijateks või 
eraklientideks). Äriturul on ostjateks äriettevõtted, kes ostavad tooteid ja teenuseid selleks, 
et ise midagi toota ja omakorda uut kaupa turule pakkuda. Lõpptarbijaid võib rühmitada 
mitme tunnuse alusel. Valiku aluseks on ettevõtte huvi leida endale sobilik  sihtrühm , kellele 
soovitakse oma toodet või teenust pakkuda.  
 
Sihtrühma valikuks kasutatakse segmenteerimist. 





 
 
Positsioonimine  ( positioning
Toote positsioonimine on toote asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogide 
suhtes. Põhirõhk on asetatud tarbijate tootenägemusele. 
Postisoonimine järgneb segmentimisele. 
Segmendile sobiva turundusmeetmestiku koostamine ja rakendamine. 






Positsioonimiseks leitakse tarbijate jaoks atraktiivne, kuid samas konkurentidest eristuv 
turundusmeetmestik. Positsioonimine tähendab selle turundusmeetmestiku ehk väärtuste ja 
omaduste kogumi viimist tarbija teadvusse. 
Positsioon on seega selle brändi tähendus ja asukoht tarbija teadvuses. 
Positsiooni mõõdetakse positsioonimiskaardil. 
 
● Ettevõtte positsioon, brändi positsioon, toote positsioon jne ( corporate   position
brand  position, product position etc) 
Ettevõtte positsioon ­ ettevõtte koht tarbija teadvuses võrreldes teiste ettevõtetega 
(konkurentidega). 
Brändi positsioon ­  brändi tähendus ja asukoht tarbija teadvuses võrreldes teiste 
brändidega. 
Toote positsioon on toote koht tarbijate teadvuses võrreldes konkurentide toodetega. 
 
● Positsioonimiskaart (position chart) 
Positsioonikaarte kasutatakse toote positsioonimiseks. Kaardistamisega luuakse 
konkurentsisituatsiooni visuaalne pilt, mis võimaldab turgu esitada läbi tarbija silmade ja tuua 
välja tema eelistused. 
Positsioonikaardi  koostamiseks  eristatakse põhikonkurendid, tarbijatele olulised tunnused, 
mille alusel konkurente võrreldakse, ja konkurentide positsioonid vastavalt valitud 
tunnustele. 





 
 
 
● Positsioonimise alus, positsioonimistunnus (positioning  strategy
Positsioonimise üldiseks aluseks on unikaalsus ( ainulaadsus ). Unikaalseid väärtusi võib 
jämedalt jagada kahte rühma:  emotsionaalsed  väärtused ja  funktsionaalsed  väärtused. 
 
Positsioonimisel kasutatakse toote diferentseerimiseks, oma unikaalsuse väljatoomiseks 
omadusi, teostust, kohandatavust, kestvust, töökindlust, parandatavust, stiili, disaini jt. 
 
● Tarbija osalusmäär, kõrge osalusmäär, madal osalusmäär (involvement  rate , high 
involvement rate, low involvement rate) 





Osalusmäär on energia, mida inimene tarbimisele suunatud tegevustesse panustab. See on 
inimeste puhul erinev.  
Tarbija ostuotsustusprotsess ei ole alati ühesugune, erinevaid tooteid ostetakse erinevalt. 
Tarbija jaoks on mõned ostud olulisemad kui teised. 
Mõne ostu juures jälgib tarbija pingsalt, et ta valiks just selle õige ning et ta mingil juhul ei 
eksiks valiku tegemisel. 





 
 
Laiendatud probleemi lahendamine ­ Tarbija käib põhjalikult läbi kõik ostuotsustusprotsessi 
etapid (vajaduse  selgitamine , info otsimine, alternatiivide hindamine, ostuvalik ja ostujärgne 
hindamine). Nt elukoha ost, kestvuskaubad. 
 
Piiratud probleemi lahendamine ­ Tarbijal küll puuduvad kogemused, kuid ta ei süvene 
oluliselt ostuotsustusprotsessi, kuna sooritatav ost ei oma tema jaoks suurt tähtsust (nt 
joonlaud ). 
 
Erinevate variantide proovimine ­ Tarbija sooritab oste pidevalt, kuid osalusmäär on madal. 
Tarbija ostab kord üht, kord teist brändi. Mõnikord selleks, et otsida vaheldust, mõnikord 
sellepärast, et lihtsalt polnud muud. Nt piim, leib, vorst. 
 
Brändilojaalsus ­ Täheldatav ikoonbrändide puhul, mis on saavutanud oma koha tarbija 
teadvuses. Tarbija otsib poodidest just seda brändi ning keeldub ostma teist samaväärset. 
Tarbija on brändi personaalsusest hästi teadlik. Nt  Nike , BMW, Harley­Davidson. 
 
● Toote tuum ( core  product) 
Toote tuum on põ hiline  hüve, mida tarbija ostab.  
Näiteks on tugitooli ostnud inimesele toote põhihüveks istumise mugavus, kuid teisele 
inimesele võib see olla vajadus tunnustuse järele. Leiva põhihüveks võib olla nälg või hoopis 
tervislikult  toituda. Uute prillide korral võib põhihüveks olla hea nägemine või enda näitamine 
(kui on tegemist tuntud kaubamärgiga). 
 
Tuumtoode  (core  benefit ) on toode või kasu, mida tarbija reaalselt ostab (hotellikülaline 
ostab  elamis ­ ja magamisvõimalust). 
 
Toote tuum: toote funktsionaalne omadus, enamasti see, mille pärast tarbija selle toote 
ostab. 
 
● Konkreetne toode (actual product) 
Konkreetne toode ­ bränditunnused, omadused, kvaliteet, stiil, pakend. 



Reaalse toote  loomiseks  peab tootja teadma, mida tarbija väärtustab põhilise hüvena. 
Tähtsaim omadus on kvaliteet, mis näitab toote sobivust sihtotstarbeliseks kasutamiseks. 
Toote omadused on sellised, mis teevad toote  eriliseks  (pehme tugitool teeb istumise 
mugavaks). Toote eriomadused tõstavad toote hinda, kuid aitavad ka toodet konkurentide 
omast eristada ja annavad ostjale valikustiimuli. Hea stiil (väliskujundus) toob toodet 
paremini esile. Pakendist on  tänapäevases  turunduses saanud toote väga oluline 
koostisosa. Ostja jätab hea toote ostmata, kui pakend ei ole ilus ja ei ärata tähelepanu. 
 
Konkreetne toode: lisaks funktsionaalsetele omadustele otsib tarbija tootest lisaväärtusi 
(esteetilistest eneseteostuslikeni), mille eest peab maksma lisa. 
 
● Laiendatud toode (augmented product) 
Laiendatud toode ­ teenused, sh paigaldamine, järelhooldus,  garantiikrediit  jm. 
Tänapäevale on iseloomulik laiendatud toote pakkumine, füüsilise tootega kaasnevad 
peaaegu alati teenused. Näiteks tuuakse tugitool ostjale koju. Tootele tehakse järelhooldust 
või parandatakse toode garantiiremondi korral tasuta. 
 
Tootega kaasnevad lisateenused, mis taas tõstavad hinda, kuid suurendavad tarbija 
rahulolu. 
 
● Esmatarbekaubad (convenience  products
Esmatarbetoode rahuldab esmast vajadust ning seda ostetakse sageli ja vähese aja kuluga. 
Esmatarbetooteks on leib, sai, karastusjook,  nätskammhambapastaseep , ajaleht, 
bensiinsigaretid
 
Regulaarkaubad, impulsskaubad, hädaabikaubad. 
 
● Valikkaubad ( shopping  products) 
Valiktooteks on see, mida tarbija mitmeid ärisid külastades põhjalikult valib ja hindab 
sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt. Valiktoodeteks on auto,  jalatsidrõivad
mööbel, jalgratas, teler, külmik jmt. 
 
● Erikaubad ( speciality  products) 
Eritooteks on eriliste bränditunnuste ja omadustega toode, mille soetamiseks on lojaalne 
ostja valmis kandma täiendavaid  kulusid . Eritooteks on  Porsche  sportauto, Hugo Bossi 
ülikond, Rolls­Royce’i auto, Rolexi kell. 
 
● Võõrkaubad (unsought products) 
Võõrtooteks on see, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta. Mittesuitsetajale on sigaretid 
võõrtooteks. Inimesele, kes sportlennukit ei plaani kunagi osta, on lennuk võõrtooteks. 
 
● Hind (price) 
Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või 
müüma.  
Hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise kasude 
vastu. 



 
Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. 
 
● Toetusmeetmestik (promotion mix) 
Toetusmeetmestik kirjeldab turundaja poolt valitud toetusmeetmeid ettevõtte eesmärkide 
saavutamise toetamiseks. 
 
● Reklaam ( advertisingadvertisement
Reklaam on ideede, toodete, teenuste, sündmuste, ürituste jm mitteisiklik  tasuline  
tutvustamine ja  propageerimine . Reklaam on sõnum, aga iga teade ei ole veel reklaam. 
 
Reklaami tunnused on:  
– Tasuline  
– Mitte­isikuline  
–  Massimeedia   
 
Reklaami kasutatakse informeerimiseks, tutvustamiseks, tuntuse tõstmiseks, 
assotsiatsioonide loomiseks, veenmiseks, mõjutamiseks.  
Reklaam omab vaid lühiajalist mõju. 
 
● Müügi  soodustamine , müügiedendus,  müügitoetus  (sales promotion) 
Müügi soodustamine on lühiajaline müüki elavdav tegevus, mis stimuleerib tarbijat ostma ja 
vahendajat paremini müüma. Müügi soodustuse põhieesmärkideks on: 
­ stimuleerida lõpptarbijate nõudlust 
­ täiustada ja mitmekesistada vahendajate turundustegevust 
­ täiendada reklaami ja  isiklikku  müüki 
 
Näiteks: 
– Soodushinnad  
– Koguse  allahindlused   
– Tarbijamängud  
– Müügikohamaterjalid  
 
Müügiedendust tehakse eeskätt müügikäibe suurendamiseks. 
 
● Isiklik müük (personal selling) 
Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust. 
Müüja  suhtluse  eesmärgiks on toote esitlemine ja müümine. Kontakteerutakse vahetult 
silmitsi, kuid suhelda võib ka telefoni, video ja interneti teel või muul moel. 
 
Kõige paindlikum ning efektiivsem, kuid kalleim vahend. Eesmärgiks on tugevdada suhet 
klientidega ning paremini klientide vajadusi uurida. 
 
Isikliku müügi protsessi etapid: 
1. Ettevalmistus 
­ Tulevase kliendi otsimine 


10 
­ Eellähenemine ­ hangitakse teavet tulevase kliendi kohta ja valitakse temale 
lähenemiseks parim kohtumistaktika 
2. Veenmine  
­ Lähenemine  müügi otstarbel ­ esimene mulje on paljuski otsustav 
­ Kohtumine  ja toote esitlemine 
­ Vastuväidete  käsitlemine  
3. Tehing 
­ Tehingu sõlmimine ­ müügiprotsessi eesmärk. Kui  klient  on ostuvalmis, 
sõlmitakse tehing ja ostja saab toote omanikuks. 
­ Järelkontroll ­ müüja peab täitma  lubadused , mis puudutavad toote 
kättesaamist, töökindlust, sooritama soovitud teenused jmt. 
 
Suhtekorraldus , avalike suhete juhtimine (public  relations
Avalikkuse (üldsuse) moodustavad  firmale  tema: 
­ tarbijad 
­ töötajad 
­ tarnijad  
­ aktsionärid  
­ investeerijad 
­ konkurendid 
­ valitsusametnikud jt. 
 
Avaliku arvamuse kujundamine on pikaajaline ja sisaldab firma, tema tegevuse ning toodete 
kuvandi loomist ja elluviimist ning tutvustamist levivahendites, avalike suhete korraldamist ja 
teabevahetust.  
 
Peab olema  veenev  ja usutav. Teostatakse meedia vahendusel. Raske kontrollida. 
Eesmärgiks tuntuse tõstmine, maine kujundamine, vajaduse  tekitamine , huvi tõstmine. 
 
● Otseturundus ( direct  marketing) 
Otseturunduse eesmärgiks on teenida ettevõttele kasumit müües tooteid olemasolevatele ja 
võimalikele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega.  Vahendajad  puuduvad. 
 
Otseturundus põhineb sihtrühma andmebaasil. Kasutatakse andmebaasiturunduse 
põhimõtteid
 
Otseturunduse vahenditeks on otsepostitus, telefonimüük,  elektrooniline  müük, e­post, 
mobiil  jt. Otsepostitus hõlmab pakkumise, teate, voldiku, kirja, CD jm saatmist. Rämspost 
( junk  mail) on ka otseturundus, kuid mitte arukas ega tõhus. 
 
Otseturunduse protsessi märksõnadeks on: 
­ jätkuvus ­ kliendiandmebaasi kasutamine suhete isikustamiseks  
­ intensiivsus ­ müügiptotsessi suunamine üksikkliendile 
­ sihitavus ­ õige info pakkumine õigele kliendile õigel ajal 
­ kontroll ­ tulemuste mõõtmine, tegevuste  korrigeerimine  
 


11 
Sponsorlus  (sponsorship) 
Spordi, kultuuri, sotsiaalhoolduse või  keskkonnakaitse  valdkonna isikute ja institutsioonide 
süsteemne  toetamine  raha, esemete või  teenustega
 
Eesmärgiks positiivse maine tekitamine, maine kujundamine, assotsiatsioonide loomine, 
tuntuse tõstmine. 
 
● Sündmusturundus, üritusturundus (event marketing) 
Sündmusturundus on ürituste korraldamine. Korraldatakse klientidega suhete 
tugevdamiseks, maine kujundamiseks. 
 
Üritused on tavaliselt mõeldud väiksematele kliendirühmadele ja koostööpartneritele. 
Üritusturundus võib olla iga aktsioon, kus ettevõtte esindajad kohtuvad silmast silma 
klientide, töötajate, partnerite või teiste nende jaoks oluliste sidusrühmade esindajatega.  
 
● Messidel ja näitustel osalemine ( shows  and exhibits) 
Eesmärgiks kontaktide leidmine peamiselt äripartnerite seas. 
Mõju lõpptarbijale on enamasti minimaalne. 
Kõrge valdkonna asjatundjate ja võtmeisikute kontsentratsioon. 
 
● Multimeediakommunikatsioon (multimedia) 
Arvuti poolt  vahendatud
Mitteisiklik, kuid interaktiivne (kahesuunaline). 
Eesmärgiks info  edastamine , kulude  kokkuhoid , turundusinfo kogumine. 
 
● Tõmbestrateegia ja tõukestrateegia ( pull  strategy and push strategy) 
Toetuses kasutatakse kahte üldist strateegiat. 
Tõmbestrateegia on toetussõnumite suunamine lõpptarbijale, ergutamaks vahendajate 
(hulgi­ ja  jaekaubanduse ) ostunõudlust. Eeldatakse, et tarbija küsib toodet jaemüüjalt, kes 
omakorda taotleb pakkumist hulgivahendajalt ja viimane esitab tellimuse tootjale. 
Lõpptarbijale orienteeritud toetus tõmbab toote läbi kanali. Selle strateegia korral on suur 
kaal reklaamil, mis suurendab tarbijanõudlust. 
 
Tõukestrateegia on toetuse suunamine vahendajatele (hulgile ja jaele) ning üldnõudluse 
suurendamisele. Toetustegevus (isiklik müük ja müügi soodustamine) on  sihitud  
turustuskanalite liikmetele. Tootja üksnes toimetab kauba lähima vahendaja kätte.  Agendid  
külastavad hulgiettevõtjaid, julgustavad neid tellimisel ja pakuvad vajalikku abi. Müügi 
soodustamiseks ja nõudluse stimuleerimiseks tehakse hinnaalandusi. Protsess jätkub seni, 
kuni jõutakse lõpptarbijateni. Selle strateegiaga tõugatakse toode turustuskanali ühest lülist 
teise. Tihti on toodete eduka välisturustuse  eelduseks  tõukestrateegia kasutamine, 
partnerluse loomine võtmepositsioonil oleva vahendajaga, kellel on juurdepääs sihtturu 
turustukanalitele. 
 
Puhas tõmbe­ või tõukestrateegia on äärmus. 
 
● Integreeritud  turunduskommunikatsioon  ( integrated  marketing  communications


12 
Integreeritud turunduskommunikatsioon on protsess, mille eesmärgiks on selge ja 
järjepideva positiivse kuvandi suunas mõjutada võimalikult paljusid toote/teenuse kohta 
käibivaid sõnumeid, kombineerides selleks erinevaid kommunikatsioonivorme ja toetades 
kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu. 
 
IMC võib olla teostatav eri tasanditel (erineva “sügavuse” astmega):  
1. Kommunikatsioonitegevuste tasand  
­ Kanalite ja vormide integreeritus, vastavad toimimistavad, tegevuse 
efektiivsuse  hindamise  menetlused  
2. Turundustegevuste ja meetmete tasand 
­ Kommunikatsioonitegevused integreeritud juba analüüsi ja planeerimise 
etapis hinna, jaotuse ja tootega seotud tegevustega 
3. Kogu ettevõtte tasand 
­ Organisatoorne struktuur ning  ressursid  süsteemi hoidmiseks ja arenduseks 
on kujundatud vastavalt kommunikatiivsetele vajadustele  
 
● Vahetushind, barterhind ( barter  price) 
Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust. Vahetuskaupa ehk barterit nõutakse 
mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses ehk teiste kaupade 
või teenuste kaudu. 
 
Tehingu hind võib koosneda nii rahast kui tootest (nt mõne kestvuskauba müümisel tehakse 
hinnasoodustus vana toote tagastamisel). 
 
Hinnatundlikkus , nõudluse  hinnaelastsus  (price elasticity) 
Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale  orienteerumise  ja hinnast 
sõltumatu ostuhoiakuga. 
 
Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija  reageerimise  
tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. 
 
Nõudluse  hinnaelastus  (E) = Nõutava kauba koguse suhteline muutus (%) / Kauba hinna 
suhteline muutus (%) 
 
 Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E<1 
on nõudlus  mitteelastne
 
On kaupu, mille nõudlus on jäik, kuna nad on inimesele hädavajalikud, näiteks mõningad 
ravimid , see tähendab, et nende  tarbitav  kogus hinna muutudes jääb samaks. 
 
Nõudmine  on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja 
väike hinnatõus vähendab oluliselt  nõudmist . Tarbijad on hinnatundlikumad kallimate 
kaupade suhtes, näiteks auto hinna alanedes 10%, saab tarbija ostes suure kasu. Kui 
inimesel on kavas autot osta, kasutab ta kindlasti 10% hinnasoodustuse ära. Kuid soola 
hinna alanemine ei too kaasa soola tarbimise tõusu. Enamik tarbijaid ei teagi palju sool poes 
maksab, kuna soola osatähtsus tarbija ostukulutustest on  kokkuvõtlikult  väga väike. 


13 
 
Täielikult elastne on selline nõudlus, kus koguse muutudes hind ei muutu, see toimib täieliku 
konkurentsi tingimustes. Müüja lähtub hinna muutmisel saadavast kogutulust, see on: hind x 
kogus. Hinna ja koguse korrutis on  kogutulu . Kui kauba hinnaelastsus on suur, toob hinna 
alandamine  kaasa suure ostmise ja müüja saab enam kasu. Kui tarbijad ei ole 
hinnatundlikud, siis sellise kauba hinda ei tasu alandada. 
 
Toote hinnaelastsuse  mõjurid
­ Toote asendatavus 
­ Toote  kasutusotstarve  
­ Toote osatähtsus tarbija eelarves (suure osatähtsusega  kaubad  on hinnaelastsed) 
 
Hinnaelastsus väheneb: 
­ Kui tarbija ei märka  hinnatõusu  
­ On oma harjumustes inertne 
­ Pole aldis ostma odavamat toodet 
­ Peab hinnatõusu õigustatuks 
 
● Turustus, jaotus,  distributsioon  (distribution) 
Turustus (jaotus, distributsioon) on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjatele kätte. See 
hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning 
varude kontrollimist. Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja selle korraldamine. 
 
Turustuse edu võtmeteguriteks on: 
­ tugev hulgimüüjate võrk 
­ suur osakaal jaemüügiriiulitel 
­ oma müügikohad 
­ otsemüük klientidele 
­ kiire kohaletoimetamine 
­ kogenud, tõhusalt töötav  müügipersonal  
­ toodete nõutav  sortiment  
­ ostjate tellimuste täpne  täitmine  
­ kättesaadav, usalduslik tehniline  tugisüsteem  
­ garantiid 
­ madalad turustuskulud 
 
Turustuskanal  (distribution  channel
Turustuskanaliks nimetatakse isikute ja organisatsioonide süsteemi, mis tagab toodete 
liikumise tootjatelt tarbijateni. Kanali  koosseisus  on alati tootja ja tarbija, sageli üks või mitu 
vahendajat. 
 
Turustuskanal koosneb isikutest ja firmadest, kes viivad tooted ja teenused tootjast  tarbijani
Turustuskanali osadeks (lülideks) võivad olla agendid,  maaklerid , hulgimüüjad, jaemüüjad 
või teised vahendajad. 
Turustuskanali otspunktides asuvad tootjad ja tarbijad. 
Turustuskanalis võivad, kuid tingimata ei pea olema lisaks tootjale ja tarbijale teisi lülisid. 


14 
 
Piki turustuskanalit kulgeb mitu protsessi: 
­ omandiõiguse üleandmine 
­ toote füüsiline liikumine 
­ rahalised  arveldused  
­ teabe ja reklaami levitamine 
 
● Vahendaja (intermediary; distributor) 
Vahendajate hulgas on: 
­ sõltumatud kaubandusettevõtted, kel on  omandiõigus  tootele ja kes turustavad seda 
iseseisvalt 
­ agendid (toote esindajad, maaklerid jt), kes kaupa omamata soodustavad toote 
üleandmist tootjatelt tarbijatele 
 
● Edasimüüja (reseller) 
Edasimüüja on vahetalitaja, kaubanduslik vahendaja tootja ja ostja vahel. 
 
● Intensiivne turustuse strateegia (intensive distribution strategy) 
Intensiivturustus on turu maksimaalne hõlvamine, toodet pakutatakse läbi kõikvõimalike 
jaemüügikohtade. 
Intensiivturustus sobib peamiselt esmatarbetoodetele, eriti toidu­ ja majapidamiskaupadele. 
 
● Eksklusiivne turustuse strateegia, välistusturustus (exclusive distribution strategy) 
Välistusturustusel antakse ettevõtte toodangu müügi  ainuõigus  teatud territooriumil ühele 
vahendajale, kes kohustub mitte pakkuma konkurentide tooteid. 
 
● Valiv turustusstrateegia, selektiivne turustus (selective distribution strategy) 
Valikturustus on rohkem kui ühe, kuid mitte kõigi vahendajate kasutamine. 
Valikturundus on mõõdukam  moodus  kahe äärmuse ­ intensiivturustuse ja välistusturustuse 
­ vahel. 
 
● Bränd (brand) 
Bränd on  kontseptsioon , lubadusmärk,  kujutlus , mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja 
kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. 
 
Toode on see, mida valmistatakse  tootmisprotsessis , ja bränd see, mis eksisteerib 
mittemateriaalselt, kujutlusena. Bränd kujuneb aja jooksul tarbijate teadvuses 
kommunikatsiooni tulemusena. Bränd ei saa olla ilma tooteta, kuid bränd on võ imeline  elama 
oma elu, konkreetsest tootest sõltumata, sest tooted muutuvad, kaovad, aga tugev bränd 
jääb alles. Tooteid saab kopeerida, kuid bränd on tarbijate teadvuses ainulaadne. 
 
Bränd ­  identiteetimago , tuntus, tajutud kvaliteet,  assotsiatsioonid , lojaalsus. 
 
Brändi loomine on väga kallis, pikaajaline ja järjepidev  ettevõtmine . Brändi võib nimetada 
lubaduseks tarbijale, mille väärtus seisneb selles, et bränd aitab tarbijal toodete suures 
konkurentsis valiku teha. Näiteks Nokia  telefoniga  rahulolev klient ostab ka järgmise 


15 
telefonina endale Nokia, kuna ta on Eestis tuntud ja teda on ka lihtne kasutada. Vanaemad 
ostavad lastelastele Kalevi komme, kuna need on  eestimaised  ja pika ajalooga. 
 
Kaubamärk  (trademark) 
Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhifunktsiooniks on 
eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse 
kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumentidel, reklaamis jm. Kaubamärk 
on tootja, müüja või tootajate, müüjate rühma omand. 
 
Bränd on kaubamärgist laiem mõsiste. Kaubamärk kuulub brändi koosseisu. Kaubamärk on 
brändi seaduslikult kaitstud osa. 
Kaubamärk ­ nimi, sümbol, kujundus. 
 





 
 
● Esmane info ( primary  data) 
Primaarsed  andmed  on  need,  mis  kogutakse  spetsiaalselt   antud  uurimuse  jaoks.  Nende 
töötlemine ja analüüs peab andma uut informatsiooni.  
 
● Teisene info ( secondary  data) 
Sekun​
daarsed   andmed  on  need,  mida  on   kogutud  muudel  põhjustel,  mitte  konk​
reetse 
uuringu  jaoks.  Sisemised  sekundaarsed  andmed  saadakse  ettevõtte  si​
seselt  kättesaadava 
informatsiooni hulgast,  välised  aga eelkõige publitseeritud materjalide hulgast. 
 
Primaarsete ja sekundaarsete andmete võrdlus: 


Võrreldav näitaja  Primaarsed andmed  Sekundaarsed andmed 


Täpne vastavus ettevõtte vajadustele    Jah     Harva 


Andmete omandamise  kulukus     Kulukas     Odav 


Andmete kogumise kiirus    Aeglane     Kiire 


Värskeima info kättesaadavus    Jah     Ei 




16 
Allikate paljusus    Ei (vahel jah)     Sageli 


Salastatus konkurentidele    Jah     Ei (vahel jah) 


 
● Kvalitatiivne uuring (qualitative research)   
Kvalitatiivsed  uuringud uurivad tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne. 
 
Kvalitatiivsete  uuringute korral on andmekogumine sügavamas ja paindlikumas vormis 
(võrreldes kvantitatiivsetega). Meetoditena kasutatakse nt personaalseid intervjuusid või 
fookusgruppi ehk grupiintervjuud.  
 
Põhjalikemates uuringutes kasutatakse mitmeid uuringumeetodeid koos. See tagab parema 
ülevaate ja laiema põhja edasisteks tegevusteks. Üheks näiteks on siin 
kommunikatsiooniaudit, mis koosneb nii ankeetküsitlusest, intervjuudest kui maineuuringust.   
 
Kvantitatiivne  uuring (quantitative research) 
Kvantitatiivsed  uuringud uurivad arvulisi  näitajaid  – müügimahud, turuosad, reklaamile 
kulutatud summade efektiivsus jne. 
 
Kvantitatiivsed uuringud tuginevad  suurele  hulgale vastajatele, läbi mille saadakse soovitud 
sihtrühma kohta usaldusv äärsed  andmed. Kvantitatiivsed uuringud annavad eelkõige 
vastused konkreetsetele küsimustele, kuid ei kogu suuremas mahus täiendavaid selgitusi.  
 
Valim  (sample) 
Turundusuuringu kavandamisel määratletakse uuritav tarbijate grupp, mida nimetatakse 
valimiks. 
  
Elanikkonna hulgast tehtud valim peab õigesti peegeldama uuritava elanik​ konna 
karakteristikuid. Mida suurem on valim, seda usaldusväärsemad on tu​ lemused, kuid seda 
kallim on ühtlasi uurimus. Seega tuleb otsustada, keda kü​ sitleda, kuidas küsitleda, kui 
paljusid küsitleda ning kuidas küsitletavad valida (juhul, kui tegemist on küsitlusega). 
 


Teised mõisted:  
● Geograafiline segmentimine ( geographical  segmentation) 
Geograafiline segmentimine on segmentimine geograafiliste segmentimistunnuste alusel ­ 
 ​
riik, regioon,  asum , kliima,​elukoht, töökoht,  linnaosarannik /sisemaa, linn/maa. 
 
● Demograafiline segmentimine (demographical segmentation) 
Demograafiline segmentimine on segmentimine demograafiliste segmentimistunnuste alusel 
­ vanus, sugu, perekonna suurus ja  elutsükli  faas, sissetulek, amet,  haridus , rahvus,  rass
religioonemakeel
 
● Psühhograafiline segmentimine (psychographical segmentation) 


17 
Psühhograafiline segmentimine on segmentimine psühhograafiliste segmentimistunnuste 
alusel (tarbija elustiili ja väärtushinnangute põhjal) ­  isikuomadused , klassikuuluvus, 
elulaaditüüp. 
 
Tarbekaubad  ( consumer  products) 
Tarbekaubad on kaubad, mida lõpptarbija kasutab isiklike vajaduste rahuldamiseks. 
 
Tarbekaubad ostetakse lõpptarbimiseks. 
 
Teine kaupade alamliik lähtuvalt kasutamise eesmärgist on tootmiskaubad ­ uute toodete 
tootmiseks või edasimüügiks. 
 
Tööstuskaubad: ostetakse edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. 
 
● Kestvuskaubad (durables) 
Kestvuskaup on kaup, mis ei ole määratud kohe või korraga  tarbimiseks  (näiteks auto, 
külmik). 
 
● Teenused ( services
Teenus on tegevus või tegevuste sari, mis on rohkem või vähem kombatamatu, ja mis võib, 
kuid ei pruugi aset leida kliendi ja  teenindaja  vahelises suhtluses ning mida pakutakse kui 
lahendust kliendi probleemile (C. Grönroosi teenuse  määratlus ). 
 
Toote ja teenuse võrdlus: 
Toode: 
● on  esemeline  
● on ladustatav 
● on enne müüki demonstreeritav 
● valmistatakse kliendi kohalolekuta 
Teenus: 
● on  immateriaalne  
● ei ole ladustatav 
● on enne osutamist raskesti demonstreeritav 
● pole osutatav ilma kliendi ja  teenindaja  kontaktita 





 
 
● Tootevöötkood, EAN kood (bar  code , EAN code) 
Vöö tkood on kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva paksuse ja sammuga püstkriipsudest 
märke  ja see identifitseerib  kodeeritud  kujul toodet. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka 
numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot. 


18 
Vöötkoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt võimaldada 
seda toodet kassas tuvastada koodilugerite ehk skannerite abil. Kord kaubale omistatud 
vöötkoodi kasutavad kõik kauba liikumise ahela  lülid  tootjast müüjani. Seda on vaja nii 
kaupade liikumise paremaks jälgimiseks kui ka kaubanomenklatuuri korrastamiseks. 
 
● Toote kvaliteedimärk (product certification mark) 
Märgid võivad anda teavet toidutoote kvaliteedi või päritolu kohta, viidata pikkadel 
traditsioonidel põhinevale tootmisviisile, näidata toote eritunnuseid ja palju muud. 
 
Märkide peamine eesmärk on kaitsta tootjate huve ja teha ostjale toodete valimine 
lihtsamaks. Näiteks aitavad kvaliteedimärgid valida toitu vastavalt maitse­eelistusele, 
toetada kohalikku tööstust või olla kindel toote valmistamisviisis. 
 
● Pakend ( package
Pakend: 
­ Kaitseb toodet kahjustuste eest 
­ Lihtsustab transporti ning ladustamist 
­ Kannab toote kohta käivat informatsiooni 
­ Väärtustab toodet 
 
● Brändi identiteet (brand  identity
Brändi identiteet on turundaja soov brändi tajumiseks. Identiteet on organisatsiooni ideaalpilt 
enesest ­ soovitud nägemus. 
 
Brändi identiteedi elemendid: 
­ Bränd kui toode ­ toote ulatus, omadused, kvaliteedi/väärtuse suhe, kasutamine, 
kasutajad,  päritolumaa
­ Bränd kui  organisatsioon  ­ organisatsiooni väärtused ( innovatsioonklienditeenindus
usaldusväärsus ) ja ulatus (kohalik vs globaalne). 
­ Bränd kui isiksus ­ personaalsus ( algupärane,  energiline ). 
­ Bränd kui sümbol ­ visuaalne välimus ja metafoorsus, brändi  pärand
 
● Brändi kuvand (brand  image
Brändi imago on brändikommunikatsiooni vastuvõtt ja sõnumi dekodeerimine. Imago on 
sihtrühma  tõlgendus  brändi identiteedist, mida mõjutavad  signaalid  väljaspoolt ettevõtet: 
massimeediast, konkurendilt või suust­suhu liikuva kuulujutuna. Imago kujundab tarbija 
brändihoiakuid: tuntust, tajutud kvaliteeti, assotsiatsioone ja lojaalsust. 
 
● Brändi tuntus (brand awareness) 
Brändi tuntus peegeldab brändi tugevust tarbija teadvuses. Brändi tugevus on mõõdetav. 
Brändi tuntust iseloomustavad: 
­ dominantne tuntus ­ tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd; 
­ tipu tuntus ­ tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd; 
­ spontaanne tuntus ­ tarbija mainib iseeneseslikult tootekategooria mingit brändi; 
­ aidatud tuntus ­ tarbija on  kuulnud  kõealusest brändist, kuid see meenub alles 
suunava küsimuse “Kas te teate seda brändi?” esitamisel. 


19 
 
● Brändi tajutud kvaliteet (brand  perceived   quality
Brändi tajutud kvaliteet näitab, kuidas tarbija võtab vastu brändi kvaliteedi taset, omadusi, 
kvaliteedi ja hinna suhet jmt. 
Põhjused, miks tarbija kvaliteeditaju ei kattu sageli tegeliku kvaliteediga, tulenevad inimese 
eelarvamustest, tema ebapiisavast informeeritusest, andmaks adekvaatset hinnangut ning 
tootja kvaliteedialasest arendustööst, mis ei vasta tarbija ootustele või ei ole tema jaoks 
oluline. 
 
● Brändi assotsiatsioonid (brand associations) 
Brändi assotsiatsioonid on tunded, mis tarbijal brändiga seoses kujunevad. Need aitavad 
konkurentides eristuda, toote ostuotsust langetada, seda meenutada ja  positiivset  hoiakut 
luua. 
 
● Brändi lojaalsus (brand loyalty) 
Brändi lojaalsus põhineb tugeval tarbijasuhtel, brändi olulisel rollil tarbija elus ja tema 
minakontseptisoonis. Kui tarbija tunnetab brändihüvesid intensiivselt, on ta brändile 
võimalikult truu ja tõrjub konkurentide rünnakuid. Brändi lojaalsuse mõõtmiseks kasutatakse 
protsenti tarbijaskonnast, kes valib järgmisel korral sama brändi uuesti. 
 
Täheldatav ikoonbrändide puhul, mis on saavutanud oma koha tarbija teadvuses. Tarbija 
otsib poodidest just seda brändi ning keeldub ostma teist samaväärset. Tarbija on brändi 
personaalsusest hästi teadlik. Näiteks Nike, BMW, Harley­Davidson. 
 
Eksperiment  ( experiment
Eksperimendi korral vaadeldakse turundusalaste muutujate mõju indiviidide käitumisele. 
Võimalik on välja selgitada  otsesed  põhjuse­tagajärje seosed. Eksperimentide puudusteks 
on kallidus ja teatud kunstlikkus. 
 
Vaatlus  (observation) 
Vaatlus on mittepealetükkiv andmete kogumise  protseduur . Tarbijaid või nähtusi jälgitakse 
reaalses situatsioonis. Vaatluse tulemusi kirjeldatakse ja tulemused üldistatakse. 
Vaadeldavad isikud ei pruugi olla vaatluse läbiviimi​ sest teadlikud. Seega pole nende 
koostöösoov vajalik ja neid ei mõjutata uurija poolt. Vaatluse peapuuduseks on see, et 
inimeste hoiakuid ei saa välja selgitada vaid välise vaatluse (nt videosalvestus) abil. 
 
● Küsitlus ( survey
Info kogumine vahetult indiviididelt (küsitlus) võib toimuda kolmel peamisel teel. Nendeks on 
silmast­silma  intervjuu , postiküsitlus ja telefoniküsitlus. Silmast­silma intervjuu eelised ja 
puudused (nt kulukus, põhjalikkus ja vastaja soov aega kulutada) sõltuvad ka  intervjuude  
läbiviimise  kohast, milleks võivad olla inimeste  kodudtöökohad , kauplused ja 
kaubanduskeskused, lennujaamad ja sadamad, messid jne. Postiküsitluse tulemused 
(eelkõige vastajate protsent) sõltuvad sellest, kas küsitletakse juhuvalimit või küsitlust 
läbiviiva ettevõttega pikemaajalist koostööd tegevat vastajate paneeli. 
 
● Omnibuss (omnibus) 


20 
Omnibussid on kindlas sihtrühmas ja kindla valimi hulgas regulaarselt toimuvad uuringud, 
kuhu igal soovijal on võimalus lisada omapoolseid  küsimusi . Näiteks TNS  Emor  teeb 
omnibuss­uuringuid neljas sihtrühmas.   
 
● Intervjuu (interview) 
Intervjuu on inimeste sihipärane silmast silma kohtumine, kus üks esitab küsimusi ja teiselt 
eeldatakse vastamist. 
 


Põhimudelid  
● Turundusmeetmestik (marketing mix) 
Turundusmeetmestik ehk turundusmiks on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab 
sihtturu mõjutamiseks. 
 
Turundusmeetmestik hõlmab toodet, hinda, turustust ja toetust. 
Toote juhtimine hõlmab tooteid ja nende koostisosi. 
Hind on turunduse juhtimise üheks olulisemaks ja keerulisemaks elemendiks. 
Turustuse juhtimine käsitleb toodete müüki. 
Toetuse abil tutvustatakse toodet ja organisatsiooni. 
 
● 4P mudel, 4C mudel (4P model; 4C model) 
 
4P mudel ​ on suunatud pigem tootmisele (mitte niivõrd tarbijale). Mudeli osad: 
➔ Toode (product) ­ Mida müüa, missuguseid tooteid ja millises valikus? 
➔ Hind (price) ­ Mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja 
millisega seal püsida? 
➔ Turustus (place) ­ Kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit 
ja teenindust kasutada? 
➔ Toetus (promotion) ­ Kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on 
parim nende veenmiseks? 
 
4C mudel​ is on esiplaanile tõstetud klient. Mudeli osad: 
➔ Kliendi väärtus (consumer  value ) ­ turundaja müüb tooteid, klient ostab väärtust või 
lahendust mingile probleemile; 
➔ Kliendi kulu ( cost  to the consumer) ­ klient ei pööra tähelepanu mitte ainult hinnale, 
teda huvitab toote soetamise, kasutamise ja hävitamise kogumaksumus; 
➔ Kliendi mugavus (convenience) ­ klient soovib, et toode ja teenus oleks kergesti ja 
mugavalt kättesaadav; 
➔ Kliendi suhtlus (communications) ­ klient ei vaja niivõrd reklaami, kuivõrd dialoogi. 
 
Turundaja peaks mõtlema kõigepealt 4C peale, siis 4P peale. 
 
● Turundustegevuse  planeerimine  ja  turundusplaan  ( planning  marketing  activities ; 
marketing plan) 


21 
Turunduse planeerimine on loogiliste sammude ahel, mis on suunatud turundusalaste 
eesmärkide püstitamisele ja nende saavutamiseks vajalike tegevuskavade formuleerimisele. 
 
Turundusplaani  põhiküsimusteks on: 
­ KES?  
Kes on firma klientideks? 
­ MIDA?  
Milliseid vajadusi ja soove rahuldab firma oma toodetega? 
­ KUIDAS? 
Milliseid meetmeid kasutab firma vajaduste ja soovide rahuldamiseks? 
 





 
1. Situatsioonianalüüsi käigus analüüsitakse: 
○ turunduskeskkonda (eelkõige tarbijaid ja konkurente) 
○ konkurentsisituatsiooni 
○ klienti 
2. Prognooside tegemiseks annavad aluse varem tehtud  analüüsidPrognoosid  tuleb 
teha  turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku 
muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. 
3. Eesmärkide  püstitamine  peab tulenema organisatsiooni üldistest  eesmärkidest . See 
peaks arvestama ettevõtte võimalusi, üldisi sihte, turusituatsiooni ja tulevikutrende. 
4. Eesmärkide saavutamiseks sobiva strateegia väljatöötamises tuleb arvestada 
ettevõtte sise­ ja välisvõimalusi, organisatsiooni liikmete väärtushoiakuid ja püüdlusi 
ning püstitatud eesmärke. 
5. Meetmete ehk taktikate kavandamine strateegiate elluviimiseks. 
6. Kavandatud meetmete  elluviimine
 
● Turunduse juhtimise  kontseptsioonid  (tootmis­, toote­, turustus­, turundus­ ja 
ühiskondlik turunduskontseptsioon) (marketing  management  concepts 
( production , product, selling, marketing, and societal marketing  concept
Turundusteoorias on tuntud viis ​
üksteist välistavat​
 juhtimiskäsitlust:  


22 
– Tootmiskontseptsioon: 
Tarbijad eelistavad neid kaupu, mis on nii füüsiliselt kui ka rahaliselt 
kättesaadavamad (loe: odavamad). 
Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja  omahinna  
alandamisele. 
Pakkumine loob endale ise nõudluse. 
Põhiliseks  artikliks esmatarbekaubad.  < strong > -   Tootekontseptsioon
Tarbijad eelistavad parema kvaliteediga kaupu. 
Tarbijatel on valida mitme sarnase kauba vahel. 
Juhtimine keskendub toote täiustamisele.  -  Turustuskontseptsioon: 
Massturg ja masstootmine. 
Pakkumine ületab nõutava koguse. 
Juhtimise  fookus  on ettevõttest väljas, turul. 
Aktiivne müük. 
Tarbijad ostavad vaid siis, kui müügitoetuse abinõud on  piisavad -  Turunduskontseptsioon: 
Turunduskontseptsiooni eesmärgiks on tarbija vajaduste ja soovide 
väljaselgitamine ja rahuldamine.  -  Ühiskondlik turunduskontseptsioon: 
Keskendub ühiskonna laiematele huvidele. 
Seda on nimetatud ka sotsiaal­eetiliseks, humaansete aluste ja mõistliku 
tarbimise kontseptsiooniks. 
Eesmärgiks lisaks tarbija vajaduste rahuldamisele ka kogu ühiskonna heaolu. 
Sellega peab tootja loobuma teatud osast kasumist. 
 
● Turunduse mikrokeskkonna elemendid (marketing microenvironment  forces
 
Tarnijad  ­  Tarnijateks  on  kõik  organisatsioonid   ja  isikud,  kes  müüvad  ettevõttele  vajalikke 
ressursse   ja  tooret  (energiat,  materjale,  detaile,  poolfabrikaate,  teenuseid  jms).  Ostes neilt, 
teostab ettevõte hankeid. Seega on tarnimine ja  hankimine  vastupidi​ sed protsessid. 
 
Varustavad  ettevõtet  vajalike  ressurssidega:   materjalide  hind,  tarne   kvaliteet,  hankija  
usaldusväärsus. 
 
Vahendajad  ­  Vahendajateks  on  kõik  organisatsioonid  ja  isikud,  kes  aitavad  ettevõttel 
toodangut  turule  toimetada  ja  seal   realiseerida .  Eristatakse  nelja  vahendajate  liiki: 
kaubanduslikud   vahendajad,  logistilised   (kaubaliikumist  tagavad)  vahendajad, 
turundustee​ nuste osutajad (reklaamifirmad) ja krediidi­ ning  finantsasutused
 
Kliendid  (tarbijad)   ​ ­  Turumajanduse  tingimustes  on  kõige  suurem  mõjuvõim   klientidel 
(tarbijatel).  Suures  osas nendest sõltub, kas ettevõte kujuneb edukaks või mitte. Kui tarbijate 
vajadusi  ei  arvestata,   loobuvad  nad  pakutavatest  teenustest  ja  hakkavad  kaupu  ostma 
mujalt.  Seepärast  peab  ettevõte  täpselt  teadma,  kes  on  tema  tarbijad  ja  millised  on  nende 
soovid. 


23 
 
Konkurendid  ​ ­  Konkurentidega  puutub  kokku  iga  ettevõte.  Edukaks  kujuneb  üksnes  see,  
kes  pidevalt  analüüsib  oma  tegevust,  võrreldes  oma  ja  konkurentide  tooteid,  hindu, 
turustuskanaleid, reklaami jms. 
 
Firmade  konkurents ,   vajaduste  konkurents ,  funktsionaalne   konkurents,  liigikonkurents  ja 
brändikonkurents. 
Täielik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopolistlik konkurents,  monopol
 
Huvigrupid   ​ ­  Huvigruppide   all  mõeldakse  erinevaid  rühmitusi,  kes  vahetult  või  kaudselt 
tunnevad  huvi  ettevõtte  tegevuse  vastu  ja  võivad  seda  märkimisväärselt  mõjutada. 
Huvigrupid  on  ühiskonna  kõige  laialdasemaid  kihte  hõlmav  mikrokeskkonna  element. 
Sõltuvalt vastastikusest  mõjust  ettevõttega võib neid jaotada kolme kategooriasse: 
1)  esiteks,  need,  kelle   huvid   langevad  kokku  ettevõtte   huvidega 
( ettevõttesisesed  huvigrupid: personal, juhatus,  omanikud ); 
2)  teiseks,  huvigrupid,  kellest  ettevõte  on  huvitatud,  kuid kes ise vahetult 
ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (tarnijad, meedia,  pangad ); 
3)  kolmanda   kategooria  moodustavad  huvigrupid,  kes  on  ette​ võtte 
tegevustest  huvitatud,   ettevõte  aga  nende  tegevusest  eriti  huvitatud  ei  ole 
( kontrollorganid , KOV,  avalikkus , ühiskondlikud organisatsioonid). 
 
Firma  ­  finants üksus,  varustamine,  tippjuhtkond,  arendus,  tootmine,  raamatupidamine
turundus. 
 
● Turunduse makrokeskkonna elemendid (marketing macroenvironment forces) 
 
Majanduslik keskkond ­ ​ Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid. Eriti suur 
on  sõltuvus  majandusliku arengu faasist. Languse ja madalseisu faasis nõudlus väheneb, 
millega kaasneb turu  ahenemine  ja paljude ettevõtete  senisest  tegevusest loobumine või 
pankrotistumine . Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu 
esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: 
tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. 
Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem 
kestvuskaupade ostmisega. Majandusliku keskkonna näitajad on: tarbijate ostujõud, SKT 
per  capita  (Y/L), kulutuste struktuur, inflatsiooni­ ja THI tase, ettevõtluse osakaal 
majanduses, tarbijate  kihistumine , teenuste osakaal kaupade pakkumises,  infrastruktuur  ja 
selle areng..  


Juriidilis­õiguslik (v. poliitiline) keskkond ­ ​
Juriidilis­õigusliku keskkonna moodustavad 
turundustegevust mõjutavad poliitilised jõud, seadusandlikud  aktid , ametkonnad ja 
riigivõimuorganid . Nt sigaretitootajd on sõltuvuses tubakavastasest seadusandlusest. 


Poliitilised tegurid: juriidilised aktid (seadused, määrused, lepped): äriseadustik; 
konkurentsiseadus ;  reklaamiseadus ;  võlaõigusseadus


Valitsus mõjutab toodet, toote hinda, toote müügikohta, reklaami. 


24 
Demograafiline keskkond ­ ​ Demograafilise keskkonna moodustavad  rahvastikuga  
seonduvad mõjurid. Turundajatele on olulised sellised tunnused nagu rahvaarv, koosseis, 
rühmadevahelised  proportsioonid , geograafiline  paiknevus , sooline jaotus, sündide arv, 
vanuseline struktuur, kihistumine klassidesse, keskmise leibkonna suurus, haridus, 
ametialad,  elukutsed  jne. 


Demograafilised  tegurid: elanike arv, tihedus ja jaotus; elanike vanuseline, sooline, rahvuslik 
struktuur; haridustase,  elukutse  ja sissetulek; perekond. 


Kultuuriline keskkond ­ ​ Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, uskumuste, 
käitumisnormide, eetiliste seisukohtade jms kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja 
sotsiaalse ühiselu vormides. Tänapäeva inimkonna käitumist iseloomustab erinevate 
kultuuride  segunemine , vaba käitumise levik ja piiride kadumine, soovide kiire rahuldamine. 


Kultuurilised tegurid: ühiskonna  põhiväärtused ;  väärtushinnangud ;  käitumistavad ; eelistused. 


Tehnoloogiline  keskkond  ­  ​ Tehnoloogia   on  üks  olulisemaid  tegureid ,  mis  kujundab 
tarbimise  struktuuri.  Selles  valdkonnas  toimuvad  muutused  annavad  terveid  põlvkondi  uusi 
tooteid,  mis  välistavad  täielikult või vähendavad tunduvalt vanade variantide müügivõimalusi. 
Näited: 
∙​ antibiootikumide  avastamine tõrjus  tagaplaanile  väga laialdaselt kasutatud 
         ​


ravimeetodid ; 
∙​ autode loomine andis korvamatu löögi kõikide teiste transpordivahendite tootjatele, 
         ​


eelkõige raudteele.  
Turundaja peab tähelepanelikult jälgima teaduse ja tehnika arengut ja õigeaegselt 
rakendama meetmeid, mis välistaksid valmistatavate toodete nõudluse vähenemise.  
 
Tehnoloogilised  tegurid: teadusuuringute tase; innovatsioon; tehnoloogilised uuendused; 
baasuuringud. 


Looduslik (ökoloogiline) keskkond ­ ​ Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral 
leiduvad ressursid (vesi, õhk,  mullastik , mets,  maavarad , kivimid jms), mis võimaldavad 
erinevate liikide, sh ka inimese, eksisteerimist. Turundajad peavad arvestama näiteks 
klimaatiliste  tingimustega; vajalike ressursside olemasoluga, teedevõrgu olemasoluga, 
energiaküsimustega, saastatuse probleemiga. 


Ökoloogilised tegurid: loodusressurside olemasolu; keskkonna  saastumine ; organisatsiooni 
võimalik kahju looduskeskkonnale; looduskeskkonnakaitselised nõuded turundustegevusele. 


PEST  mudel: 
 





25 
  
 
● BCG  maatriks  (BCG  matrix
[1]​
The  growth –share matrix (aka the product portfolio,​  BCG­matrix,  Boston  matrix, ​
Boston 
Consulting Group​   analysis , portfolio diagram) is a chart that was created by ​
Bruce  D. Henderson 
for the ​Boston Consulting Group​  in 1970 to help corporations to analyze their business  units , that 
is, their ​
product lines​
. This helps the company allocate resources and is used as an analytical 
tool in ​
brand marketing​ , ​
product management​ , ​
strategic management​ , and ​
portfolio analysis​

Analysis of market performance by firms using its principles has recently called its usefulness 
[2]
into question.​ 
 
BCG (Boston Consulting Group) maatriks lähtub turukasvust (kiire, aeglane) ja turuosa 
suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne 
rahavoog  läheb rahalehmadelt küsimärkidele. 





 
Rahalehmad ​ ­ aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa 
säilitatav ka väikese toetuse korral; sobib otsene või kaudne kaitsestrateegia. 
 




26 
Suur osakaal stabiilsel turul; eeliseks konkurentide ees on madalad kulud (puudub vajadus 
investeeringuteks) ja suured tulud; tulu ülejääk läheb teiste üksuste toetamiseks. 
 
Tähed ​­ kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoid​ lik või puudub, 
rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; tu​ ruosa säilitatav toetuse korral; 
sobib otsene rünnakustrateegia. 
 
Suur osakaal kiiresti kasvaval turul; turu kasv nõuab suuri investeeringuid;  investeeringud  
kompenseeritakse suurte tuludega ning seepärast on nende tegevus tasakaalus; turu kasvu 
aeglustumisel muutuvad rahalehmadeks. 
 
Küsimärgid ​ ­ kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk 
tagasihoidlik  või puudub; rahalehma tugeval toel saavutatakse parem turuosa, perspektiivitu 
tegevuse või toote korral lõpetatakse toetus ja võetakse kõik mis võimalik; sobib kaudne 
rünnak või  taandumine
 
Väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul; nad ei suuda katta oma tegevusega seotud kulusid; 
nõuavad investeeringuteks ressursse teistelt üksustelt. 
 
Koerad ​ ­ aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk 
tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema 
turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nišistrateegiat siirdumaks rahalehmaks; olenevalt 
eesmärgist rakendatakse kaudset rünnakut, kaudset kaitset või taandumist. 
 
Väike turuosa stabiilsel turul; ta saab hakkama, kuid suurt tulu ei tooda; ei vaja suuri 
investeeringuid; arenguvõimaluseks on turuniši leidmine. 
 
● Segmentimise  strateegiad  (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud 
turundus)) (segmentation strategies (undifferenciated, differenciated, concentrated 
marketing)) 
1. Mass­ ehk laus­ ehk diferentseerimata turundust​  kasutatakse homogeensele 
turule minekuks: kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte 
turundumeetmestikku. 
Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole 
võimalik välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase tootega. Sellisel juhul 
on tootel tarvis kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste kompleks. 
 
2. Diferentseeritud turundus ​ on sihtturunduse üks vorm. 
Diferentseeritud turunduse korral lähenetakse segmenditud turule. Firma valib 
mitmed segmendid ja koostab eraldi turundusplaanid (turundusmeetmestikud) igas 
segmendis tegutsemise kohta. Igale turusegmendile tuleb koostada oma 4P või 7P. 
See on kulukas stateegia ja vajab palju rahalisi vahendeid. 
 
3. Kontsentreeritud turundus ​ on sihtturunduse üks vorm. 





27 
Kontsentreeritud turunduse korral keskendutakse ühele turusegmendile. See 
strateegia on sageli väikefirmades kasutamiseks. Strateegia on ohus kui konkurente 
lisandub või pole piisavalt tarbijaid. 





 
 
● Sihtrühma valiku strateegiad (targeting strategies) 
 
 
● Turu (tarbija) eelistuste mustrid ja nende  sobivus  segmentimiseks (consumer 
preference patterns, and suitability for segmentation) 
Homogeensete eelistuste korral saab rakendada kontsentreeritud turundust ja lähetada 
tarbijale neid rahuldav toode. 
 
Hajutatud eelistuste olemasolul sobib individuaalne,  kliendikeskne  lähenemine või kui see ei 
ole majanduslikult mõttekas, kasutatakse massturundust. Esimesel juhul jõuab iga tarbijani 
see, mis rahuldab tema nõudeid, teise rakendamisel on võetud aluseks keskmine tarbija 
ning paratamatult ei saa arvestada kõigi vajaduste ja soovidega. 
 
Kobardunud (rühmitunud) eelistuste puhul kõlbab diferentseeritud segmentimisstrateegia. 
Selgelt eristuvad erinevad tarbijarühmad ning igaühele saab suunata oma toote ja sõnumi. 
 





 
 
● Segmentimistunnused, segmentimise alused (segmentation variables) 
Segmentida on võimalik vajadustele vastavalt järgmistel alustel:  
– Geograafiline  
– Demograafiline  
– Psühhograafiline ­ tarbija elustiili ja väärtushinnangute põhjal (nt RISC)  
– Tarbimismuster ­ tarbimise intensiivsuse või lojaalsuse järgi 




28 
– Otsitav kasu ­ üks toode pakub tarbijatele erinevaid väärtusi, tarbijati on otsitavad 
väärtused erinevad 
 
Segmentimistunnus (segmentimisnäitaja) on valitud tunnus, mida kasutatakse tarbijate 
rühmitamisel. 
 
● Positsioonimine (positioning) 
Toote positsioonimine on toote asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogiate 
suhtes. Põhirõhk on asetatud tarbijate tootenägemusele. 
 
Postisoonimine järgneb segmentimisele. 
Positsioonimiseks leitakse tarbijate jaoks atraktiivne, kuid samas konkurentidest eristuv 
turundusmeetmestik. Positsioonimine tähendab selle turundusmeetmestiku ehk väärtuste ja 
omaduste kogumi viimist tarbija teadvusse. 
 
● Positsiooni mõõtmine ja selle tulemuste esitamine positsioonimiskaardil 
(positioning) 
Positsiooni mõõdetakse positsioonimiskaardil.  
Kaardistamisega luuakse konkurentsisituatsiooni visuaalne pilt, mis võimaldab turgu esitada 
läbi tarbija silmade ja tuua välja tema eelistused. 
Positsioonikaardi koostamiseks eristatakse põhikonkurendid, tarbijatele olulised tunnused, 
mille alusel konkurente võrreldakse, ja konkurentide positsioonid vastavalt valitud 
tunnustele. 
 
● Tarbija ostuotsustusprotsess (vajaduse määratlemine, info kogumine, alternatiivide 
võrdlemine, ostu sooritamine, ostujärgne hindamine)) (consumer decision­ making  
process , buyer decision­making process, buying process (need recognition, 
information search, evaluation of alternatives, purchase, postpurchase behaviour)) 





 
1.​ETAPP ­ Vajaduse määratlemine /probleemi teadvustamine 
 ​
Vajadus tekib, kui inimene märkab erinevust asjade soovitud seisu ja tegeliku olukorra vahel. 
Ostuvajadus  tekib,  kas  sisemiste  tegurite  toimel  (nt  nälg  ja  janu)  või  välimiste tegurite mõjul 
(tuttava  uus   auto,  isuäratav  lõhn  jne).  Mida  intensiivsem  on   vajadus,  seda  suurem  on 
rahuldamise  soov.  Paljud  ostuotsused  algavad  ahvatlevast  väljapanekust  müügiletil, 
pilkupüüdvast pakendist või müügitöötaja soovitustest. 
Turundustöötaja roll ​ on muuta kauba omadusi tarbijale meelepärasemas suunas. Samuti 
on turunduse rolliks selles etapis ärgitada inimesi oma vajadusi tajuma.  
 


29 
2. ETAPP ­ Informatsiooni otsimine 
Otsitava info hulk ja iseloom oleneb tarbijast, tootest ja selle tundmisest. Suurema ja 
olulisema ostu korral kogutakse palju andmeid ja mitmesugustest allikatest. Allikateks võivad 
olla teised isikud, turundusalased meetmed (reklaam, pakend, müüjad, hinnad), artiklid 
ajakirjanduses  jne. Odavamate kaupade ost eeldab tihti minimaalset infot (hind, kogus, 
bränd). 
Turundustöötaja  roll  on  hoolitseda   kliendile  vajaliku  info  piisavuse ja  kättesaadavuse eest. 
Turundus  peab   leidma  vastused  küsimustele:  millist,   kui  palju  ning  millisel  kujul  infot  peab 
klientidele andma? Ning vastavalt sellele kujundama turunduskommunikatsiooni. 
 
3. ETAPP ­ Alternatiivide hindamine 
Tarbija hinnangukriteeriumid: 
● hind, 
● margi tuntus, 
● mugavus, 
● välimus. 
Turundustöötaja  roll  ​on  saada  teada,  milline  kriteerium   on  tarbijale  tähtis,  et  saaks  seda 
reklaamides /pakkudes esile tõsta. 
 
4.ETAPP ­ Ostuotsuse vastuvõtmine 
Ostuotsuse tegemisel tarbija valib sobiva toote ning sobiva ostukoha (nt kauplus, e­ pood
kataloog jne). Uuringud näitavad et 66% ostuotsuseid tehakse kaupluses, sh üldiselt 
planeeritud oste 11%, asendusoste 3% ning planeerimata oste 53% (Kuusik ​ et al ​2010). 
Turundustöötaja roll​  ​
on teha tarbijale  ostmine  võimalikult mugavaks. 
 
5. ETAPP ­ Ostujärgne hindamine 
Pärast ostu tarbija tavaliselt hindab tehtud valikut. Kui ost vastab ootustele, on tarbija rahul. 
Vastasel juhul on ta rahulolematu. Uuringud näitavad, et ligikaudu ¼  ostude  osas on tarbijad 
rahulolematud. Mitterahulolevad tarbijad levitavad aga negatiivset informatsiooni toote, 
ostukoha, teeninduse jne kohta. 
Turundustöötaja roll​  ​
on​ ​
korraldada klientide tagasisidestamine, et saada teada, kuidas nad 
toote /teenusega rahul on ja kas ettevõte saab neid veel kuidagi aidata. Samuti on oluline 
jälgida, et turunduskommunikatsiooniga ei oleks klientide ootusi liialt kõrgele tõstetud.  
 
Raamatus lk 82­91. 
 
● Toote  elutsükkel  (arendusfaas, juurutusfaas, kasvufaas, küpsusfaas, langusfaas) 
(product life cycle ( developmentintroduction , growth, maturity, decline stage)) 





30 
 
Toote elutsükli ​ all mõistetakse antud kauba turul tegutsemise aega. Toote elutsükkel saab 
alguse esimeste eksemplaride müügileilmumisega ja lõpeb antud toote viimaste esindajate 
mahamüümisega. Toote elutsükkel jaotatakse neljaks faasiks: 
Turule  sisenemine  ehk juurutusfaas, kasvufaas, küpsusfaas ja langusfaas. 
 
Ettevõtja  seisukohalt on väga tähtsad kauba  müügimaht  (käive) ja müügikasum (tulu). Toote 
elutsüklit iseloomustab  graafik , mis väljendavad käibe või tulu sõltuvust kauba elutsükli 
faasist. 
 
Toote juurutus­ ja kasvufaasis peaks pöörama suurt tähelepanu uutele segmentidele ja 
nende potentsiaalsetele tarbijatele sobivate tooteuuenduste loomisele. Oluline on kiire 
jaotusvõrgu laiendamine vastavalt uutele segmentidele. 
 
Küpsusstaadiumis, kus uute tarbijate lisandumine on vähenemas, saab oluliseks tarbimise 
kasvatamine  läbi olemasoleva tarbija, andes talle järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. 
 
Hiljemalt küpsusstaadiumis on oluline hakata ka aktiivselt otsima uusi tooteid, mis võiksid 
tulevikus asendada võimalikku käibe kaotust. Kuna langusstaadiumis turg kahaneb, sest 
kliendid on endale leidmas asendustooteid, on oluline õigeaegselt suunata oma ressursid 
uutele toodetele. 
 
Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni; see on käibe ja 
kasumi arengukõver, mis jaguneb viieks faasiks: 
­ juurutamine
eesmärk on tutvustada toodet; konkurente vähe; vähe erineva disainiga tooteid; 
hinnad kõrged või madalad; turunduskommunikatsioon informatiivne; jaotus 
selektiivne või eksklusiivne; 
­ kasv: 
eesmärgiks tugeva positsiooni saavutamine; ilmuvad esimesed konkurendid;  disain  
sobitub uute turusegmentidega; hinnad konkurentsile orienteeritud; 
turunduskomunikatsioon veenev, toote eelised ja lojaalsuse tekitamine; jaotus 
intensiivne ja laienev; 
­ küpsus
eesmärgiks nišide loomine ja  kindlustamine ; konkurentide arv saavutab  maksimumi ; 
toote disaini arendatakse intensiivselt edasi; hinnad konkurentsile orienteeritud; 
turunduskommunikatsioon veenev, lojaalsuse  kinnistamine ; jaotus efektiivne (hea 
varustatus minimaalsete kuludega); 
­ küllastus


31 
eesmärgiks  positsioonide  kaitsmine; konkurentide arv kahaneb; toote disaini ei 
panustata; hinnad madalad; turunduskommunikatsioon meenutav ja konkurentsile 
orienteeritud; jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega); 
­ langus: 
eesmärgiks kasumlikkuse kindlustamine; konkurentide arv kahaneb kiiresti; toote 
disainiga ei tegeleta enam; hinnad madalad, sooduspakkumised; 
turunduskommunikatsioon lõpetatakse; jaotus efektiivne (hea varustatus 
minimaalsete kuludega). 
 
Arendus ­ Selles faasis uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi tootele juba tehakse. Selles 
faasis valmistutakse pealetungiks kasvama hakkaval turul. Tehakse põhjalikke uuringuid 
(testitakse toodet, selle konseptsiooni, logo, nime, pakendit jm), õpitakse tundma tulevasi 
ostjaid, määratakse turu segment ja positsioonitakse toodet. 
 
● Lineaarse kommunikatsiooni protsess ( linear  communication process) 





 
Kommunikatsiooniprotsessi koostisosad: 
­ Allikas ­ sõnumi lähetaja (tootja­ või müügifirma, sõtumatu  institutsioon ); 
­ Sõnum ­ objekte, kogemusi või ideid esitav sümbolite kogum. Kui sõnum on 
kodeeritud, tuleb see panna sellisesse formaati, mida oleks võimalik  edastada
Sõnum võib olla:  suuline  või kirjalik; verbaalne või mitteverbaalne (sümbol või märk). 
­ Kodeerimine  ­ tegevus, millega allika sõnum pannakse teatud vormi 
(reklaamiagentuurilt sõna, pilt). Sõnumi saatmise vajaduse teadvustanud indiviid või 
organisatsioon valib sobiva sõnade, sümbolite ja heli kombinatsiooni, esitamaks 
edastatavat sõnumit. Sellise  kodeerimise  eesmärgiks on luua sõnum, mis oleks 
vastuvõtjale arusaadav. 
­ Kanal ­ sõnumi edastamise vahend. Sõnumi edastamine allikast vastuvõtjani toimub 
mööda kanalit. Kanal võib olla isiklik (silmast­silma või suusõnaline) või mitteisiklik 
( massikommunikatsioon ). Isiklikku kanalit kasutades on kommunikatsioon tunduvalt 
veenvam kui massikommunikatsiooni puhul. Isiklik lähenemine võimaldab suuremat 
paindlikkust  sõnumi edastamisel. Sõnumit on võimalik  kohandada   vastuvõtja  
omapärast ja vajadustest lähtuvalt. 
­ Dekodeerimine ­ vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine. Sõnumi 
dekodeerimine on protsess, mille käigus sõnum muudetakse vastuvõtjale 
mõtestatuks. Olulisel määral mõjutab seda protsessi nii allika kui ka vastuvõtja 
arusaamine: kogemused, ettekujutused, hoiakud ja väärtused. 
­ Vastuvõtja ­ sõnumile avatud isik või rühm; 


32 
­ Müra  ­ teabeedastust  häirivad , moonutavad või aeglustavad mõjurid ja olukorrad. 
Raskendavaks faktoriks, mis avaldab mõju sõnumi edastamise ja tagasiside 
kvaliteedile, on müra. Müra mõjutab igasugust kommunikatsiooniprotsessi. Müra 
ilmneb, kui sõnum ei jõudnud vastuvõtjani. Müra võivad põhjustada nii  kognitiivsed  
(nt sõnum vales keeles) kui ka füüsikalised (nt vastuvõtja ei saanud sõnumit kätte) 
tegurid. 
­ Tagasiside ­ info kommunikatsiooniprotsessi käigust, sõnumi dekodeerimisest ning 
vastuvõtust. Tagasiside on reaktsioonide kogum, mis vastuvõtjal tekivad pärast 
sõnumi vastuvõtmist. Tagasiside on oluline selleks, et teada saada, kas sõnum 
jõudis vastuvõtjani ja kas seda dekodeeriti soovitule vastavalt. Tagasisidet võib 
vaadelda kontrollimehhanismina. 
 
Kommunikatsiooni 5 W­d ­ lihtne mudel, mis aitab toetust paremini mõista ja kavandada: 
1. Kes? Who? ­ Kes on sõnumi lähetaja? 
2. Mida? What? ­ Mida sõnum sisaldab? 
3. Miks? Why? ­ Miks just seda kanalit kasutatakse? 
4. Kellele? Whom? ­ Kellele sõnum suunatakse? 
5. Milline mõju? What  effect ? ­ Milline on sõnumi efektiivsus? 
 
● Toetus, toetusmeetmestik ja selle osad (promotion, promotion mix, and its 
elements
Toetus reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist. 
Toetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks koostisosa. Toetusmeetmed aitavad 
tõhusamalt täita nii firma üld­ kui turunduseesmärke. 
 
Toetusega edastatakse ühele või paljudele sõnum ja sellele oodatakse adekvaatset 
vastukaja: kas teadmust tootest, hoiaku muutust, ostu sooritamist või muud. 
 
Toetusmeetmestiku osad: 
1. Reklaam ­ toodete tasuline ebaisiklik tutvustamine ja propageerimine tellija 
ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, internetti, ajalehti, ajakirju, müürilehti, 
teatmikke, bussiplakateid, katalooge, ringkirju jmt. 
2. Isiklik müük ­ müüja isiklik suhtlus ühe või mitme potentsiaalse ostjaga toote 
müümise eesmärgil. Määravaks on müügipersonal, selle suurus ja  motivatsioon , valik 
ning  väljaõpe
3. Müügi soodustamine ­  ajutised  ja lühiajalised müügiprotsessi elavdavad tegevused, 
mis stimuleerivad tarbijat ostma ja vahendajat paremini kauplema: messid, laadad, 
näitused, võistlused, loteriid, kupongid jt. 
4. Suhtluskorraldus ehk avaliku arvamuse kujundamine (PR) ­ suhtlus ametivõimude, 
pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega, võitmaks nende tähelepanu ja 
loomaks soodsat mainet; hõlmab tegevusi alates pressiteate koostamisest ja 
levitamisest kuni pikaajalise mainekampaania  väljatöötamise  ja läbiviimiseni. 
 
 
Reklaam  Isiklik müük  Müügi  Suhtluskorraldus  


33 
soodustamine 


Massiline  Isikuline  Massiline, laia  Massiline 
Tasutakse aja ja  Tasutakse  ulatusega  Nii tasuta kui 
ruumi eest  müüjatele palgana,  Kulutused sõltuvad  tasuline 
Suure sihtturu korral  komisjonitasudena  vahenditest  Usutav 
efektiivne  Veenev, kohene  Tõhus lühiajaliselt  Raskused koostöös 
Teatud kanalite  tagasiside  Paindlik  meediaga 
kasutamisel  kallis  Võimalik valida  Kergesti jäljendatav, 
Raskused  auditooriumi, anda  võib põhjustada 
tagasisidega  keerukat teavet  “toetussõda” 
Ühe konktakti 
kulutused suured 
 
Toetusmeetmestiku komponendid: 
– Reklaam ­ tunnused on: tasuline, mitte­isikuline, massimeedia; informeerimiseks, 
tutvustamiseks, tuntuse tõstmiseks, assotsiatsioonide loomiseks, veenmiseks, 
mõjutamiseks; omab vaid lühiajalist mõju; muudab reklaamitava väljapaistvaks. 
– Müügi soodustamine ­ turundustehnikate kasutamine lisaväärtuse loomiseks: 
soodushinnad, koguseallahindlused, tarbijamängud, müügikohamaterjalid; eeskätt 
müügikäibe suurendamiseks; info edastamiseks, maine kujundamiseks ja turundusinfo 
kogumiseks. 
– Isiklik kommunikatsioon ­ isikutevaheline kommunikatsioon; inimeselt inimesele ka 
organisatsioonide vahelisel suhtlemisel; paindlikum ning efektiivsem, kuid kalleim vahend; 
eesmärgiks tugevdada suhet klientidega ning paremini klientide vajadusi uurida. 
– Avalikud suhted ­ veenev ja usutav; meedia vahendusel; raske kontrollida; eesmärgiks 
tuntuse tõstmine, maine kujundamine, vajaduse tekitamine, huvi tõstmine. 
– Otseturundus ­ isikustatud; üritab luua üks­ühele suhet, kuigi see seda ei ole; kasutab 
andmebaasiturunduse põhimõtteid; eetiliselt äärmiselt aktuaalne probleem: privaatsus (ilma 
nõusolekuta ei tohi!), isikuandmete turvalisus (kogutud andmeid ei tohi edastada 
kolmandatele isikutele!), tüütamine (liiga sageli ei tohi!). 
– Sündmusturundus ­ ürituste korraldamine; klientidega suhete tugevdamiseks, maine 
kujundamiseks. 
– Osalemine messidel ja näitustel ­ eesmärgiks kontaktide leidmine peamiselt äripartnerite 
seas; mõju lõpptarbijale on enamasti minimaalne; kõrge valdkonna asjatundjate ja 
võtmeisikute kontsentratsioon. 
– Sponsorlus ­ spordi, kultuuri, sotsiaalhoolduse või keskkonnakaitse valdkonna isikute ja 
institutsioonide süsteemne toetamine raha, esemete või teenustega; eesmärgiks positiivse 
maine tekitamine, maine kujundamine, assotsiatsioonide loomine, tuntuse tõstmine. 
– Multimeediakommunikatsioon ­ arvuti poolt vahendatud; mitteisiklik, kuid interaktiivne 
(kahesuunaline); eesmärgiks info edastamine, kulude kokkuhoid, turundusinfo kogumine. 
 
● Hinna primaarne roll (price as a primary element) 
Hinnal on turundusmeetmena  kahesugune  roll ­ primaarne või  sekundaarne
 
Primaarne – esmatähtis on hind siis, kui sellest algab turundusmeetmestiku kujundamine. 
Lähtekohaks on turu hinnatase. 


34 
 
● Hinna sekundaarne roll (price as a secondary element) 
Sekundaarne – teisejärguline on hind juhul, kui ta kehtestatakse muudest ettevõtte 
meetmetest lähtuvalt. Näiteks võimaldab tippkvaliteediga toode kõrget hinda, intensiivne 
turustamine aga allahindlust. 
 
● Nõudluse hinnaelastsus, hinnatundlikkus (elasticity of demand, price elasticity) 
Nõudlus on vajadus kaupade või teenuste järele, mille eest ollakse valmis maksma tasu. 
 
Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast 
sõltumatu ostuhoiakuga. 
 
Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise 
tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. 
 
Nõudluse hinnaelastus (E) = Nõutava kauba koguse suhteline muutus (%) / Kauba hinna 
suhteline muutus (%) 
 
Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E<1 
on nõudlus mitteelastne. 
 
On kaupu, mille nõudlus on jäik, kuna nad on inimesele hädavajalikud, näiteks mõningad 
ravimid, see tähendab, et nende tarbitav kogus hinna muutudes jääb samaks. 
 
Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja 
väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist. Tarbijad on hinnatundlikumad kallimate 
kaupade suhtes, näiteks auto hinna alanedes 10%, saab tarbija ostes suure kasu. Kui 
inimesel on kavas autot osta, kasutab ta kindlasti 10% hinnasoodustuse ära. Kuid soola 
hinna alanemine ei too kaasa soola tarbimise tõusu. Enamik tarbijaid ei teagi palju sool poes 
maksab, kuna soola osatähtsus tarbija ostukulutustest on kokkuvõtlikult väga väike. 
 
Täielikult elastne on selline nõudlus, kus koguse muutudes hind ei muutu, see toimib täieliku 
konkurentsi tingimustes. Müüja lähtub hinna muutmisel saadavast kogutulust, see on: hind x 
kogus. Hinna ja koguse korrutis on kogutulu. Kui kauba hinnaelastsus on suur, toob hinna 
alandamine kaasa suure ostmise ja müüja saab enam kasu. Kui tarbijad ei ole 
hinnatundlikud, siis sellise kauba hinda ei tasu alandada. 
 
● Hinnakujundusmeetodid (pricing approaches) 
Praktikas kasutatakse kolme  põhilist  hinnakujundumeetodit: 
1. Kulupõhine hinnakujundus  
2. Tarbijakeskne hinnakujundus 
3. Konkurentsikeskne hinnakujundus 
 
● Kulukeskne hinnakujundusmeetod (cost­ based  pricing) 
Kulukeskne meetod on hinna kujundamine lähtuvalt kuludest.  
Hinnakujundamise põhiskeem on: tootja → hind → toode.  


35 
 
Eristatakse kahte varianti: 
 
­ Juurdehindlusmeetod ­ omahinnale lisatakse teatud  arvestuslik  juurdehindlus. Hind = 
omahind + teatud juurdehindlus. 
 
­ Kasumiläve meetod ­ see meetod taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi 
saamist. Eesmärgiks on hind, mis viib üle kasumilävepunkti. 
 
Kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne 
kogukuludega. 
 
● Tarbijakeskne hinnakujundusmeetod, väärtuspõhine hinnakujundus 
(consumer­based pricing, value­based pricing) 
Tarbijakeskne meetod ­ orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Lähtub tarbijate 
subjektiivsest hinnangust. 
Hinnakujundamise põhiskeem on: tarbija → hind → toode.  
 
Oodatav hind on  rahasumma , mida tarbijad  arvavad  toote väärtuseks olevat. Tarbijakeskse 
meetodi korral kehtestatakse hind pärast sihtturu vajaduste ja soovide uurimist ning sobiva 
hinnavahemiku leidmist. Hind, mis ei vasta tarbija ootusele, mõjub negatiivselt müügile, sh 
kui tarbija peab hinda liiga madalaks ­ võib kahelda toote kvaliteedis või mõelda, et odava 
toote omandamine mõjub halvasti mainele. 
 
Tarbijakeskne hinnakujundus toimub nt restoranides jt söögikohtades. 
 
● Konkurentsikeskne hinnakujundusmeetod (competitionbased pricing) 
Konkurentsikeskne meetod ­ see hinnameetod lähtub konkurentide hindadest. 
 
­ Turuhinna meetod ­ orienteerub konkurentide toodete tegelikele hindadele. 
Kasutatakse turuhinna poliitikat.  Kõrgemat  hinda pole mõistlik määrata, sest 
võidakse turust ilma jääda. Madalama hinna kehtestamine ei tasu ennast ära, kuna 
teatud tulu on võimalik kõigil saada ja alandaja riskib hävitava  hinnas õjaga. 
 
­ Pakkumishinna meetod ­ meetod põhineb konkurentide oletatavatel hindadel ja seda 
kasutatakse pakkumiskonkurssitel. Et saada tellimust avalikul võistlusel, püütakse 
välja tulla konkurentidest odavama hinnaga. Hinna alampiiriks on kulud. 
 
Teised mudelid:  
● Turunduse strateegilise juhtimise protsess ( analüüsimine , eesmärkide püstitamine, 
planeerimine, rakendamine, kontrollimine) (strategical marketing management 
process (analysis, setting objectives, planning, implementation,  control )) 
Turunduse strateegiline juhtimine on juhtimise protsess loomaks ja toetamaks strateegilist 
vastavust firma eesmärkide ja potentsiaalsete tugevuste ning keskkonna turundusvõimaluste 
vahel. 
 


36 
Turunduse strateegilise juhtimise protsessi etapid: 
1. Analüüsimine: 
­ sisekeskkonnaanalüüs; 
­ väliskeskkonnaanalüüs; 
­ turunduskeskkonna analüüsi võib mõningatel juhtudel teha ka pärast 
eesmärkide püstitamist. 
2. Eesmärkide püstitamine: 
­ tähtajad; 
­ mõõdetavus; 
­ kontrollitavus; 
­ reaalsus ; 
­ motiveeritus. 
3. Planeerimine: 
Lähtub seatud eesmärkidest: 
­ strateegia valik; 
­ taktikaline plaan; 
­ detailne  tegevuskava; 
­ eelarve; 
­ vastutus. 
4. Rakendamine: 
­ planeeritu viiakse ellu; 
­ turundusjuhi ülesanne on planeerida, organiseerida, koordineerida, 
motiveerida, delegeerida ja kontrollida. 
5. Kontrollimine: 
­ kontrolli viiakse läbi jooksvalt ja pidevalt; 
­ iga planeerimisperioodi lõppedes kontrollitakse eesmärkide saavutamist ja 
analüüsitakse saadud tulemusi. 
 
TODO: Kirjeldada etappide sisu 
Turunduse starteegilise juhtimise protsess sisaldab seitset  etappi
1. Ettevõtte visiooni ja missiooni defineerimine 
2. Strateegiliste äriüksuste  moodustamine  
3. Turunduseesmärkide püstitamine 
4. Situatsiooni analüüsimine  
5. Turundusstrateegia  koostamine 
6. Turundustaktika välja töötamine 
7. Tulemuste kontrollimine 
 
● Pareto analüüs (Pareto analysis) 
Pareto printsiip on meetod, mida kasutatakse prioriteetide seadmisel. Pareto  printsiipi  võib 
kasutada praktiliselt igal pool. 
Turunduses saab Pareto printsiipi peamiselt rakendada:  
– Tooteportfelli analüüsiks  
– Kliendiportfelli analüüsiks  
– Töötajate tulemuslikkuse analüüsiks 
 


37 
Pareto 20/80 printsiip on rusikareegel, mis peab paika erinevates valdkondades. Selle põhjal 
osutuvad võimalikuks alljärgnevad eeldused ja oletused: 
● 20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtusest; 
● 20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest ja/või kasumist; 
● 20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest; 
● 20% tooteartiklitest moodustavad 80% laos komplekteeritud artikliridadest. 
 
Pareto ehk ABC­analüüs: 
1. Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes  
2. Leia kulukate*  
3. Järjesta kulukatted kahanevalt  
4. Leia akumuleeritud kulukatted  
5. Leia akumuleeritud kulukatete protsentuaalne osa kogukulukattest  
6. Joonista graafik  
7. Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne  
*Kulukate leitakse, kui käibest arvestatakse maha  muutuvkulud  ja püsivad muutuvkulud. Püsikulusid Pareto 
analüüsis arvesse ei võeta. 
 
Analüüsi tulemusena saame väga lihtsalt ja kiiresti teada, milline on ettevõtte toodete või 
klientide kasumlikkuse struktuur. Seda analüüsi kasutades on võimalik näiteks kindlaks teha, 
millised tooted on tooteportfelis üleliigsed. 
Rakendades  analüüsi klientide kasumlikkuse määramisel, saame teada, millised kliendid on 
ettevõttele ülimalt olulised. ABC­analüüs näitab seda, kes ja mis on äriliselt oluline ning 
millele oma tegevuses keskenduda. 
 
● Hinda ja hinnaotsuseid mõjutavad tegurid (factors that affect pricing) 
Hind sõltub: 
­ Konkurentsihindadest 
­ Tooteanaloogidest ettevõtetes 
­ Eelnevate perioodide läbimüügist 
­ Varasematest hinnamuudatustest 
­ Ostjate ettekujutusest õiglasest hinnast 
 
Hinnaotsuseid mõjutavad nii firma  sisesed  kui välised tegurid. 
 
Ettevõtte hinnakujunduse sisemõjuriteks on: 
­ turundus ­ eesmärgid, strateegiad 
­ toote omadused ja kulud 
­ müügiprognoos  ja kasumiplaan 
­ tegelik ja plaanitav turuosa 
­ hinnakujundusmeetodid 
­ hinnakujundusorganisatsioon 
 
Hinnakujunduse välismõjuriteks on: 
­ turg ja nõudlus 
­ tarbijate reaktsioonid 


38 
­ konkurentide hinnad ning  turupakkumine  
­ turustuskanali nõuded 
­ hinnaseadused 
­ majanduse seisund, kaubanduse areng, valitsuse tegevus jm. 
 
● Hinna poolt mõjutatavad tegurid (price  effects
Hind kujundab: 
­ Toote kuvandit 
­ Toote müügimahtu 
­ Ühikukulusid (!) 
­ Teiste turundusmeetmete kasutamist 
­ Firma rentaablust 
­ Maksetingimusi 
 
Tarbija reageerib hinnatõusule tavaliselt kahaneva nõudlusega, selle suurus oleneb 
nõudluse hinnaelastsusest. Nõudluse hinnaelastsus sõltub: 
­ hinna ja kvaliteedi suhtest ­ hind on kvaliteedi mõõduks, eriti kui kvaliteeti ei ole 
võimalik objektiivselt hinnata. 
­ hinna ja kuvandi vahekorrast ­ kõrge kuvandiga brändile saab kehtestada kõrgema 
hinna. 
 





 
 
● Hinnatundlikkuse mõjurid (factors that affect price elasticity) 
Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast 
sõltumatu ostuhoiakuga. 
 
Tarbija hinnatundlikkuse  teguriteks  on: 
­ ainulaadsus ­ mida enam väärtustatakse toote ainulaadsust, seda väiksem on 
hinnatundlikkus, hinna kaal ostuotsuses; 
­ asendajad ­ mida enam ollakse teadlik asendajatest, seda hinnatundlikum ollakse. 
Toote esmane hinnatundlikkus võib olla väga madal, kuid paljude alternatiivide korral 
väga kõrge; 




39 
­ kogukulutused ­ mida enam kulutatakse, seda hinnatundlikum ollakse ja seda 
suurem on hinnaalanduse effekt; 
­ jagatud kulu ­ mida väiksem on tegelikult makstav osa, seda hinnatundlikum ollakse. 
Näilikul kulude jagamisel (nt krediidi pakkumisel) hinnatundlikkus väheneb. 
­ hinnavõrdlus ­ kui konkurenttooteid on raske võrrelda, ollakse vähem hinnatundlik. 
 
● Brändi funktsionaalsed  hüved  (functional brand benefits) 
Funktsionaalsed väärtused on seotud toote omaduste või funktsioonidega, näiteks 
rõhutatakse toote paremaid omadusi võrreldes konkurentidega (kvaliteet, hind, vastupidavus 
jm). Näiteks Husqvarna muruniidukid ja trimmerid on vastupidavad ja töökindlad jne. 
 
● Brändi emotsionaalsed hüved ( emotional  brand benefits) 
Emotsionaalsed väärtused on seotud kliendi emotsioonide mõjutamisega. Seoses 
pakkujafirmaga, brändi personaalsus (uudsus, ajalugu jm), isiku  eneseväljendus
Näiteks reklaamiti juba kaheksakümnendate lõpus, et Nike on „spordifirma", mille  missioon  
ei ole müüa tosse, vaid „ rikastada inimeste elu spordi ja vormisoleku abil" ning „hoida elus 
spordi maagia". 
 
● Brändi tuntuse mõõtmise meetodid (brand awareness indicators) 
Brändi tuntust saab mõõta järgmiselt, küsitledes tarbijaid: 
­ dominantne tuntus ­ tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd; 
­ tipu tuntus ­ tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd; 
­ spontaanne tuntus ­ tarbija mainib iseeneseslikult tootekategooria mingit brändi; 
­ aidatud tuntus ­ tarbija on kuulnud kõealusest brändist, kuid see meenub alles 
suunava küsimuse “Kas te teate seda brändi?” esitamisel. 
 
● Turundusuuringu läbiviimise etapid (marketing research stages) 
Turundusuuringu läbiviimiseks tuleb läbida järgmised etapid: 
 
1.  ​
Probleemi  defineerimine  määratleb   uuringu  fokuseerimise.  Millistele   kü​
simustele   me 
vastust  otsime?  Milleks   kavatseme  vastuseid  kasutada?  Kui  probleemi  olemus  on  esialgu 
ebaselge tuleb teha eeluuring probleemi täp​
sustamiseks. 
  
2.  ​
Situatsiooni  analüüs  seisneb  andmete  kogumises  uuritava  küsimuse  kohta  kirjalike 
allikate  ja  ettevõtte  siseste  intervjuude  (vestluste)  abil  ning  nende  analüüsimises 
(sekundaarsete  andmete  analüüs).  Vahel  võib  sellest  piisata  esialgselt  püstitatud  probleemi 
lahendamiseks.  Sagedamini  aitab  situatsiooni  analüüs  paremini  ette  valmistada  järgnevat  
eriuurimust.  Selguda  võivad  esi​
algsed  hüpoteesid ,  mille   paikapidavust  tuleb  edaspidi  
kontrollida. 
  
3.  ​
Eriuurimus  seisneb  süstemaatilises  andmete  kogumises  spetsiifilise  prob​
leemi  kohta 
(primaarsete  andmete  kogumine).  Uuringu  kavandamise  käigus  selgitatakse,  milliseid 
andmeid ja kuidas tuleb koguda. 


40 
  

4.​
Andmeid  töödeldakse  ja  analüüsitakse​

,  eesmärgiks  on  seejuures  trendide  ning 
muutujatevaheliste oluliste seoste väljatoomine. 
  

5. ​
Järelduste ja soovituste väljatöötamine​

 ning juhtkonnale esitamine.  





41 

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #1 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #2 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #3 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #4 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #5 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #6 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #7 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #8 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #9 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #10 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #11 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #12 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #13 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #14 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #15 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #16 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #17 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #18 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #19 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #20 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #21 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #22 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #23 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #24 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #25 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #26 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #27 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #28 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #29 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #30 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #31 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #32 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #33 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #34 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #35 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #36 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #37 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #38 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #39 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #40 Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused #41
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zut Õppematerjali autor

Lisainfo

Aine Interaktiivne Turundus (TMM0230) - õppejõud Rene Arvola - eksami kordamisküsimused : mõisted ja mudelid
TMM0230 , Interaktiivne turundus , turundus , kordamisküsimused , klient , nõudlus , market , segment , turundus , vahendaja , marketing , reklaam , kaubad

Mõisted

Sisukord

  • INTERAKTIIVNE TURUNDUS 
  • Põhimõisted:  
  • Vahetus, tehing (exchange, transaction) 
  • Turu vahetus (market exchange) 
  • Suhte vahetus (relationship exchange) 
  • Ümber jagav vahetus (redistribution) 
  • Vastastikune vahetus (mutual) 
  • Turundus (marketing) 
  • Toode (product) 
  • Hind (price) 
  • Turustus, jaotus (distribution) 
  • Turundusmeetmestik (marketing mix) 
  • Turunduskeskkond (marketing environment) 
  • Turuosa (market share) 
  • Vajadus (need) 
  • Nõudlus (demand) 
  • Homogeenne turg, homogeensed eelistused (homogeneous market, homogeneous 
  • Heterogeenne turg, heterogeensed eelistused (heterogeneous market, 
  • Hajunud eelistused (diffused preferences) 
  • Kobardunud eelistused, rühmitunud eelistused (clustered preferences) 
  • Diferentseerimata turundus, massturundus (undifferentiated marketing, mass 
  • Diferentseeritud turundus (differentiated marketing) 
  • Sihtturundus on protsess, mille käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad 
  • Kontsentreeritud turundus, nišiturundus (concentrated marketing, niche marketing) 
  • Segmentimine, segment (segmentation, segment) 
  • Segmentimise alus, segmentimistunnus (segmentation variables) 
  • Sihtrühma valik (targeting) 
  • Positsioonimine (positioning) 
  • Ettevõtte positsioon, brändi positsioon, toote positsioon jne (corporate position, 
  • Positsioonimiskaart (position chart) 
  • Positsioonimise alus, positsioonimistunnus (positioning strategy) 
  • Tarbija osalusmäär, kõrge osalusmäär, madal osalusmäär (involvement rate, high 
  • Toote tuum (core product) 
  • Konkreetne toode (actual product) 
  • Laiendatud toode (augmented product) 
  • Esmatarbekaubad (convenience products) 
  • Valikkaubad (shopping products) 
  • Erikaubad (speciality products) 
  • Võõrkaubad (unsought products) 
  • Toetusmeetmestik (promotion mix) 
  • Reklaam (advertising, advertisement) 
  • Müügi soodustamine, müügiedendus, müügitoetus (sales promotion) 
  • Isiklik müük (personal selling) 
  • Suhtekorraldus, avalike suhete juhtimine (public relations) 
  • Otseturundus (direct marketing) 
  • Sponsorlus (sponsorship) 
  • Sündmusturundus, üritusturundus (event marketing) 
  • Messidel ja näitustel osalemine (shows and exhibits) 
  • Multimeediakommunikatsioon (multimedia) 
  • Tõmbestrateegia ja tõukestrateegia (pull strategy and push strategy) 
  • Integreeritud turunduskommunikatsioon (integrated marketing communications) 
  • Vahetushind, barterhind (barter price) 
  • Hinnatundlikkus, nõudluse hinnaelastsus (price elasticity) 
  • Turustus, jaotus, distributsioon (distribution) 
  • Turustuskanal (distribution channel) 
  • Vahendaja (intermediary; distributor) 
  • Edasimüüja (reseller) 
  • Intensiivne turustuse strateegia (intensive distribution strategy) 
  • Eksklusiivne turustuse strateegia, välistusturustus (exclusive distribution strategy) 
  • Valiv turustusstrateegia, selektiivne turustus (selective distribution strategy) 
  • Bränd (brand) 
  • Kaubamärk (trademark) 
  • Esmane info (primary data) 
  • Teisene info (secondary data) 
  • Võrreldav näitaja 
  • Primaarsed andmed 
  • Sekundaarsed andmed 
  • Täpne vastavus ettevõtte vajadustele 
  •    Harva 
  • Andmete omandamise kulukus 
  •   Kulukas 
  • Andmete kogumise kiirus 
  •   Aeglane 
  •    Kiire 
  • Värskeima info kättesaadavus 
  • Allikate paljusus 
  •    Sageli 
  • Salastatus konkurentidele 
  • Kvalitatiivne uuring (qualitative research)
  • Kvantitatiivne uuring (quantitative research) 
  • Valim (sample) 
  • Teised mõisted:  
  • Geograafiline segmentimine (geographical segmentation) 
  • Demograafiline segmentimine (demographical segmentation) 
  • Psühhograafiline segmentimine (psychographical segmentation) 
  • Tarbekaubad (consumer products) 
  • Kestvuskaubad (durables) 
  • Teenused (services) 
  • Tootevöötkood, EAN kood (bar code, EAN code) 
  • Toote kvaliteedimärk (product certification mark) 
  • Pakend (package) 
  • Brändi identiteet (brand identity) 
  • Brändi kuvand (brand image) 
  • Brändi tuntus (brand awareness) 
  • Brändi tajutud kvaliteet (brand perceived quality) 
  • Brändi assotsiatsioonid (brand associations) 
  • Brändi lojaalsus (brand loyalty) 
  • Eksperiment (experiment) 
  • Vaatlus (observation) 
  • Küsitlus (survey) 
  • Omnibuss (omnibus) 
  • Intervjuu (interview) 
  • Põhimudelid 
  • Turundustegevuse planeerimine ja turundusplaan (planning marketing activities; 
  • Turunduse juhtimise kontseptsioonid (tootmis­, toote­, turustus­, turundus­ ja 
  • production, product, selling, marketing, and societal marketing concept) 
  • Turunduse mikrokeskkonna elemendid (marketing microenvironment forces)
  • Tarnijad
  • Vahendajad
  • Kliendid (tarbijad)
  • Konkurendid
  • Huvigrupid
  • Firma
  • Turunduse makrokeskkonna elemendid (marketing macroenvironment forces) 
  • Majanduslik keskkond ­ 
  • Juriidilis­õiguslik (v. poliitiline) keskkond ­ 
  • Demograafiline keskkond ­ 
  • Kultuuriline keskkond ­ 
  • Tehnoloogiline keskkond ­
  •          
  • Looduslik (ökoloogiline) keskkond ­ 
  • BCG maatriks (BCG matrix) 
  • The growth–share matrix (aka the product portfolio
  • Boston 
  • Consulting Group
  • Bruce D. Henderson
  • Boston Consulting Group
  • product lines
  • brand marketing
  • product management
  • strategic management
  • portfolio analysis
  • Rahalehmad 
  • Tähed 
  • Küsimärgid 
  • Koerad 
  • Segmentimise strateegiad (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud 
  • Sihtrühma valiku strateegiad (targeting strategies) 
  • Turu (tarbija) eelistuste mustrid ja nende sobivus segmentimiseks (consumer 
  • Segmentimistunnused, segmentimise alused (segmentation variables) 
  • Positsiooni mõõtmine ja selle tulemuste esitamine positsioonimiskaardil 
  • positioning) 
  • Tarbija ostuotsustusprotsess (vajaduse määratlemine, info kogumine, alternatiivide 
  • ETAPP ­ Vajaduse määratlemine /probleemi teadvustamine 
  • Vajadus tekib, kui inimene märkab erinevust asjade soovitud seisu ja tegeliku olukorra vahel
  • Ostuvajadus tekib, kas sisemiste tegurite toimel (nt nälg ja janu) või välimiste tegurite mõjul
  • tuttava uus auto, isuäratav lõhn jne). Mida intensiivsem on vajadus, seda suurem on
  • Turundustöötaja roll 
  •  ETAPP ­ Informatsiooni otsimine 
  • Turundustöötaja roll
  • Turundus peab leidma vastused küsimustele: millist, kui palju ning millisel kujul infot peab
  •  ETAPP ­ Alternatiivide hindamine 
  • Tarbija hinnangukriteeriumid: 
  • ETAPP ­ Ostuotsuse vastuvõtmine 
  • Turundustöötaja roll
  •  ETAPP ­ Ostujärgne hindamine 
  • Raamatus lk 82­91. 
  • Toote elutsükkel (arendusfaas, juurutusfaas, kasvufaas, küpsusfaas, langusfaas) 
  • product life cycle (development, introduction, growth, maturity, decline stage)) 
  • Toote elutsükli 
  • Lineaarse kommunikatsiooni protsess (linear communication process) 
  • Toetus, toetusmeetmestik ja selle osad (promotion, promotion mix, and its 
  • Hinna primaarne roll (price as a primary element) 
  • Hinna sekundaarne roll (price as a secondary element) 
  • Nõudluse hinnaelastsus, hinnatundlikkus (elasticity of demand, price elasticity) 
  • Hinnakujundusmeetodid (pricing approaches) 
  • Kulukeskne hinnakujundusmeetod (cost­based pricing) 
  • Tarbijakeskne hinnakujundusmeetod, väärtuspõhine hinnakujundus 
  • consumer­based pricing, value­based pricing) 
  • Konkurentsikeskne hinnakujundusmeetod (competitionbased pricing) 
  • Teised mudelid:  
  • Turunduse strateegilise juhtimise protsess (analüüsimine, eesmärkide püstitamine, 
  • Pareto analüüs (Pareto analysis) 
  • Hinda ja hinnaotsuseid mõjutavad tegurid (factors that affect pricing) 
  • Hinna poolt mõjutatavad tegurid (price effects) 
  • Hinnatundlikkuse mõjurid (factors that affect price elasticity) 
  • Brändi funktsionaalsed hüved (functional brand benefits) 
  • Brändi emotsionaalsed hüved (emotional brand benefits) 
  • Brändi tuntuse mõõtmise meetodid (brand awareness indicators) 
  • Turundusuuringu läbiviimise etapid (marketing research stages) 
  • Probleemi defineerimine
  • Situatsiooni analüüs
  • Eriuurimus
  • Andmeid töödeldakse ja analüüsitakse
  • Järelduste ja soovituste väljatöötamine

Teemad

  • sisemist
  • turundust
  • preferences) 
  • heterogeneous preferences) 
  • marketing) 
  • tarbijarühmad ja tooteid valmistatakse valitud sihtrühma või ­rühmade jaoks. 
  • brand position, product position etc) 
  • involvement rate, low involvement rate) 
  • P mudel 
  • C mudel
  • marketing plan) 
  • ühiskondlik turunduskontseptsioon) (marketing management concepts 
  • production, product, selling, marketing, and societal marketing concept) 
  • turundus)) (segmentation strategies (undifferenciated, differenciated, concentrated 
  • marketing)) 
  • Mass­ ehk laus­ ehk diferentseerimata turundust
  • Diferentseeritud turundus 
  • Kontsentreeritud turundus 
  • preference patterns, and suitability for segmentation) 
  • positioning) 
  • võrdlemine, ostu sooritamine, ostujärgne hindamine)) (consumer decision­making 
  • process, buyer decision­making process, buying process (need recognition, 
  • information search, evaluation of alternatives, purchase, postpurchase behaviour)) 
  •  ETAPP ­ Informatsiooni otsimine 
  •  ETAPP ­ Alternatiivide hindamine 
  • ETAPP ­ Ostuotsuse vastuvõtmine 
  • et al 
  •  ETAPP ­ Ostujärgne hindamine 
  • product life cycle (development, introduction, growth, maturity, decline stage)) 
  • elements) 
  • consumer­based pricing, value­based pricing) 
  • planeerimine, rakendamine, kontrollimine) (strategical marketing management 
  • process (analysis, setting objectives, planning, implementation, control)) 

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

110
docx
69
doc
69
doc
68
docx
120
docx
1072
pdf
46
docx
29
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto