Rakvere Reaalgümnaasium
Risto Toming
10.R klass
INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE
psühhloogia referaat
Juhendaja: Eda Peinar
Rakvere 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID 4
2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 5
2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus 5
2.2 Mitmese intelligentsuse teooria 5
2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria 6
3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE 7
3.1 Testide usaldusväärsus 7
3.2 Testide eetiline pool 7
3.3 Binet'- Simoni test 8
3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid 8
3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad 9
3.6 Intelligentsuskvoot 10
3.7 Enamlevinud testid 10
4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS 11
5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Mina valisin selle teema, kuna ma ei tea sellest valdkonnast eriti midagi ning oleks huvitav teada saada, kes siis on intelligentne inimene. Olen kuulnud nii IQ- testidest kui ka teistest intelligentsuse mõõtmise vahenditest, kuid ma tahaks neist rohkem saada. Huvitav oleks ka teada saada erinevatest teooriatest ning kes sellise mõiste nagu intelligentsus, välja mõtles!?

INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID

• Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2]
  
• David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116]
  
• Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2]
  
• Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4]
  
• Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud : intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4]
  

INTELLIGENTSUSE TEOORIAD

Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid .[4]

Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus

USA psühholoog Raymond Cattell (1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents .[1;116]
Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi.
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi.[1;116]
Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116]

Mitmese intelligentsuse teooria

Ameerika psühholoog Howard Gardner (1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika . Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117]

Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117]

Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika - ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud,