Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt) (1)

INTELLEKTUAALNE OMAND JA  ANDMEKAITSE
Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008
Viimati muudetud 02.09.2008
Tähelepanu!
Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. 
sügissemestril  õppeaine „Intellektuaalne omand ja andmekaitse“ raames. Materjal annab 
ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida 
käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. 
Õppematerjali tohib levitada üksnes  tervikuna  ja säilitades viite autorile ning käesoleva 
hoiatuse .
INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID
Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks 
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat 
õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks.
Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu 
asjadega  tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda.
Intellektuaalne  kapital  on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt 
oskused, teadmised, suhted jne. 
Intellektuaalse omandi  legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni 
(WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii).
WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti 
ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal.
Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses:
- kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega,
- esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega,
- leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,
- teaduslike avastustega,
- tööstusnäidistega,
- kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega,
- kaitsega  kõlvatu konkurendi vastu, 
1
ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja 
kunsti alal.
Eesti seadustes kasutatakse mõisteid intellektuaalne vara (võlaõigusseadus) ja intellektuaalne 
omand (karistusseadustik).
Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi. 
Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja 
materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja 
kunstilisest tulemusest, mille  autoriks  ta on.
Inimese loometegevuse tulemused on väga  mitmekesised , ulatudes traditsioonilisest kirjanike, 
kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu 
on ka  intellektuaalomandi  kaitseks loodud erinevaid võimalusi. 
Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda  eelkõige: 
- kaubamärgi omanikule,
- teose autorile,
- leiutise  autorile või omanikule,
- tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule,
- lepingu alusel õigused saanud isikule,
- tööandjale,
- õigusjärglasele,
- riigile.
Sageli aetakse  segamini  asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe 
seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, 
teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust.
IO printsiibid
Erinevalt asjaõiguslikust omandist on intellektuaalne omand alati seotud territooriumiga, st kehtib 
vaid riikides, kus vastavad õigused on tekkinud. Üldpõhimõte: iga riik on vaba otsustama, kuidas 
IO tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused üksnes rahvusvaheliste lepingute alusel. 
Tähtsamad rahvusvahelised lepingud :
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam 
tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud.  Eesti liitus 
1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises 
Tööstusomandi Kaitse Liidus. 
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon ( 1886 ), millega Eesti ühines 1927. aastal ja 
taasühines 26. oktoobril 1994. 
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste 
kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade  Related Aspects of Intellectual Property Rights ) 
ehk TRIPS -leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal.  
WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millega Eesti pole veel ühinenud.
2
Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon ( Universal  Copyright  Convention , 1952). NSV Liit ühines 
sellega 1973. aastal, Eesti pole ühinenud.