õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes võidakse kohaldada asja kohta käivaid sätteid seaduses sätestatud juhtudel. Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta, erinevalt nt peremeheta asjadest). Intellektuaalomand ei ole omand asjaõigusseaduse tähenduses, sest omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist. Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused tooda
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks
loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; All-litsents. On litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. seaduse järgi õiguste üleminek. Kaubamärgiõiguse küsimused Intellektuaalomandi mõiste. Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda. Tööstusomand, selle liigitus, põhiprintsiibid. Tööstusomand on üldmõiste, mis hõlmab eelkõige õigusi, mis tuleb kanda riiklikusse registrisse kuid ka muid muid ettevõtluse ja tööstusega seotud õigusi. Leiutis - Leiutis on mingi tehnilise probleemi varem kasutamata lahendus.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused.........................................................
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks
Kõik kommentaarid