Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inteligentsus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mõjutab intelligentsust rohkem?
  • Mis asi on intelligentsus?
  • Mis mõjutab intelligentsust rohkem?

Lõik failist

Rakvere Reaalgümnaasium
INTELLIGENTSUS
Psühholoogia referaat
Juhendaja :
Rakvere 2008

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID 4
2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA 5
2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond? 5
2.2 Pärilikkuse osakaal 6
2.3 Keskkonna osakaal 6
3 INTELLIGENTSUSTESTID 7
3.1 Binet- Simoni test 7
3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad 8
3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test 8
3.4 IQ 8
3.5 Testide tulemused 9
4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 12
4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi 12
4.2 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria 14
5 KOKKUVõTTE 15
6 KASUTATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS


Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas.
Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik inimesed ei kasuta oma intelligentsust hästi või hoopis lasevad sellel lihtsalt olla, jätta võimalused elus kasutamata. Mina nii ei käitu, ma tahan olla intelligentne inimene! Olla haritud ja paljude teadmistega; jääda igas olukorras iseendaks, mis ka ei juhtuks; võidelda ja küündida enda unistuste poole; austada oma sõpru ja aidata neid suuremaski hädas! Sest nii käitub intelligentne inimene.
  • INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID


    Kas intelligentsus on kaasa sündinud või õpitav? Kas seda saab mõõta, ja kui, siis mida konkreetselt mõõta tuleks? Kas intelligentsuse all mõeldakse teatud üldist võimekust või sisaldab ta hulka erinevaid võimeid? Tihti rõhutatakse, et intelligentsus kujutab endast eelkõige kohanemisvõimet, aga kas see peaks tähendama kõigega toimetulekut oma kultuuri piires või edukust ka võõras kultuurikeskkonnas (1: 115)?
    Neistki küsimustest on näha, et intelligentsuse temaatika võimaldab väga paljusid lähenemisi ja vaatenurki. Seetõttu on
  • Vasakule Paremale
    Inteligentsus #1 Inteligentsus #2 Inteligentsus #3 Inteligentsus #4 Inteligentsus #5 Inteligentsus #6 Inteligentsus #7 Inteligentsus #8 Inteligentsus #9 Inteligentsus #10 Inteligentsus #11 Inteligentsus #12 Inteligentsus #13 Inteligentsus #14 Inteligentsus #15 Inteligentsus #16
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jabatabatuu Õppematerjali autor
    sisukas

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    doc

    Intelligentsus

    Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..........

    Psühholoogia
    thumbnail
    28
    doc

    Intelligentsus

    Miina Härma Gümnaasium 11.A klass INTELLIGENTSUS psühhloogia referaat Juhendaja: Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................

    Psühholoogia
    thumbnail
    10
    docx

    Õpilaste vaimsete võimete mõõtmine (vaimsete võimete testid), selle eesmärgid ja võimalused

    Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 In

    Pedagoogika
    thumbnail
    34
    doc

    I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

    I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, prostituudid jne. Martin Kallikak, Se

    Isiksusepsühholoogia
    thumbnail
    34
    doc

    I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

    I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, prostituudid jne. Martin Kallikak, Se

    Isiksusepsühholoogia
    thumbnail
    9
    doc

    Intelligentsus

    Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne ­ mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ....................

    Sissejuhatus kasvatuseteadusesse
    thumbnail
    25
    docx

    Individuaalsete erinevuste psühholoogia

    Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valik

    Individuaalsete erinevuste psühholoogia
    thumbnail
    12
    odt

    MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID

    MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus

    Psühholoogia




    Kommentaarid (1)

    mailisj profiilipilt
    mailisj: HeA
    14:15 10-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun