Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse
viieks põhifaasiks. Algis Perens, Projektijuhtimine, Külim, 1999 - Perens jagab projekti neljaks põhifaasiks: käivitamine, kavandamine, läbiviimine ja lõpetamine (eestikeelse projektijuhtimise terminoloogias valitseb suuremat sorti segadus). Õpik on hea struktuuriga. Pisut häirib see, et näited on projektijuhtimise õpiku koostamise projektist. Äripäeva projektijuhtimise käsiraamat. 1999 … 2003 – pidevalt täienev kaheköiteline väga põhjalik käsiraamat. Siit leiab vastused igale projektijuhtimisega seotud küsimusele. Mahukusel on ka varjukülg – ülevaadet projektijuhtimisega seotud temaatikast on raske saada. Äripäeva käsiraamatu eripära on veel see, et selle sisu muutub aja jooksul. Teemasid täiendatakse ja uuendatakse. Natuke kahju on vananenud peatükke välja visata ja asendada uutega. Uus ja vana on küll teineteisest erinevad, kuid mitte õige ja vale. Kohati häirib ka teemade kordumine. Näiteks
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevast
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
Sisseostetavate teenuste hulk võib olla piiramatu. Juhendmaterjalis kasutatud näite aluseks olev OÜ Agentuur esindab laia pakettide valikuga ettevõtte näidet. Soov turundada mitut turismitoodet tähendas praktikas üsna keerulist 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2004. aasta 7. mai määruse nr 126 ,,Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument aastateks 20042006" meetme 2.4 ,,Turismi arendamine" osade ,,Turismi tootearendus ja turundus" ning ,,Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine" tingimuste kohaselt on turismiteenus teenus ,,Turismiseaduse" § 2 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenus; turismitoode on komponentide kogum turisti poolt reisil sooritatud tegevustest, tarbitud teenustest ja hüvedest. Turismiseaduse § 2 kohaselt on turismiteenused: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4)
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
Kõik kommentaarid