array(7) {
[44126]=>
string(1007) "Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a
Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks
aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt
*väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in:
*uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida
*tähendusrikas sisu *sobilukud juhised.
Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille
eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh
akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist:
oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus,
distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots
oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse
"
[163594]=>
string(1000) "1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad
tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad
nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga
2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised"
[169788]=>
string(1000) "Kuressaare Ametikool
Koostanud Sirje Pree
2000/2007
‗
2
Sisukord
‗............................................................................................................2
SISUKORD.............................................................................................3
SISSEJUHATUS......................................................................................6
Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8
ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13
ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18
Psühhoanalüütikud...................................................................................................21
Erikson...................................................................................................................."
[164577]=>
string(955) "õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis
näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et
iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil
maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine
toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida).
Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid
integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid
erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad
tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata.
Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti
psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse,
toetatakse ja väetatakse.
Vabakooli liikumine
"
[88768]=>
string(1000) "EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA
JUHTIMISE ALUSED
Konspekt
Koostaja: Ain Karjus
2012/2013. õa.
SISUKORD
Jrk. nr. Nimetus Lk.
nr.
Sissejuhatus 6
1. Juhtimine ja juht 7
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7
1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7
1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8
1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8
1.1."
[33420]=>
string(1000) "Loengukonspekt + seminarid 2009
SISSEJUHATUS
Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega.
Ühiskonna kohta on palju seisukohti:
K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum
M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat
Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult.
Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu).
Õiguse sotsiloogia objekt:
- õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri"
[119926]=>
string(1000) " Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A"
}
Integreeritud liikumisõpetus (0)
Esitatud küsimused
- Kuidas õpetada teadmisi ohutusest enekontrollist hügieenist?
- Kuidas lapsed sisenevad saalis?
- Kuhu nad saalis lähevad?
- Kuhu nad tunni alustamiseks lähevad?
- Millises järjekorras lapsed viirgu võtavad?
- Mis juhtub siis kui reegleid ei järgita?
Lõik failist
Integreeritud
liikumisõpetus
Rahvusvaheline
kehalise kasvatuse standard
Vanus: 5 - 19
Eesmärk :
kehaliselt haritud inimene, kes ...
- on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks;
- teab kehalisest tegevusest saadavat kasu;
- on regulaarselt kehaliselt aktiivne;
- on kehaliselt vormis;
- väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis.
Liikumisõpetus
(kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille
eesmärgiks on tõsta:
•oskuste areng•regulaarne kehaline aktiivsus•kehalise vormi paranemine•teiste ainetega seotu•distsiplieeritus•paranenud otsustusvõime•vähenenud pinge•paranenud ja tugevnenud sotsiaalsed suhted•paranenud enesekindlus•kogemus eesmärkide seadmisestLapsest lähtuv õpetamine Õpikeskkond on loodud õpetaja poolt, mis toetab laste õppimist.Organiseerimine peab tagama rühma osavõtu tunnist efektiivseltJuhiste andmine peegeldab liikumisõpetuse tegevusi, mille kaudu lapsed õpivad erinevaid oskusi. jne
Sarnased õppematerjalid
3
docx
Integreeritud liikumisõpetuse kirjaliku eksami materjal
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a
Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks
aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt
*väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in:
*uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida
*tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille
eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh
akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist:
oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus,
distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots
oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse
Integreeritud liikumisõpetus
4
docx
Liikumine alusahriduses
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad
tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad
nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga
2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised
524
doc
Arengupsühholoogia
Kuressaare Ametikool
Koostanud Sirje Pree
2000/2007
‗
2
Sisukord
‗............................................................................................................2
SISUKORD.............................................................................................3
SISSEJUHATUS......................................................................................6
Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8
ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13
ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18
Psühhoanalüütikud...................................................................................................21
Erikson....................................................................................................................
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis
näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et
iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil
maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine
toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida).
Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid
erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad
tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata.
Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti
psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse,
toetatakse ja väetatakse.
Vabakooli liikumine
Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
161
pdf
Juhtimise alused
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA
JUHTIMISE ALUSED
Konspekt
Koostaja: Ain Karjus
2012/2013. õa.
SISUKORD
Jrk. nr. Nimetus Lk.
nr.
Sissejuhatus 6
1. Juhtimine ja juht 7
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7
1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7
1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8
1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8
1.1.
83
doc
Õiguse sotsioloogia
Loengukonspekt + seminarid 2009
SISSEJUHATUS
Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega.
Ühiskonna kohta on palju seisukohti:
K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum
M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat
Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult.
Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu).
Õiguse sotsiloogia objekt:
- õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid