Integraalne mudel (0)

Sarnased õppematerjalid

30

doc

E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

Kuna kursuse kvaliteedi tagab eelkõige hea ettevalmistus, kirjeldame ka siin ettevalmistuse osa. Veel täpsemalt on ettevalmistust kirjeldatud lisas 1 protsessis E- kursuse ettevalmistamine. [3 lk 19] Kvaliteedi tagamist peab jälgima ja selleks on oluline küsitleda õppureid peale kursuse läbimist, et hinnata nii konkreetse kursuse kvaliteeti kui kogu e-õppe seisundit. Mis teeb koolist hea e-õppe kooli? Mudel on esitatud 4 komponendina [13 lk 101- 103]: 1. Tugev e-õppe koordineerimine (riiklikul tasandil) · terviklik ja süsteemne e-õppe käsitlemine riigi tasandil (e-õpe põhihariduses, keskhariduses, kutseõppes ja kõrghariduses); · ühtne e-õppe keskkond kõigile kõrgkoolidele, kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, mis kergendaks koolidevahelist koostööd ja ühiskursuste läbiviimist;

Informaatika

21

docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele

Suhtlemis psühholoogia

32

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Koostanud: Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Toimetanud: Inga Vau, Aulika Riisenberg Keeleline korrektuur: Inga Kukk / OÜ Bossa Kujundus: Kiige RB OÜ Trükk: Actual Print OÜ Käesolev juhend on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Täiskasvanuhariduse arendamine” programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Juhendi (varaline) autoriõigus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile aastani 2018 (kaasa arvatud) Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti http://www.hm.ee/index.php?0252 Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Sisukord Peamised mõisted .........................................................................

Andragoogika

71

doc

Koolituspõhimõtete väljatöötamine ja arendamine

Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005  SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

koostamisest ning mitmesugustest keelekümblusprogrammidest. Külaskäigu lõpus ühines delegatsiooniga ka Eesti haridusminister, et kuulata delegatsiooni kokkuvõtteid, analüüsi ja ettepanekuid ning tugevdada sidemeid Kanada partneritega. Selle töö tulemusena ja koostöös programmi kaastöötajatega otsustas Haridusministeerium, et varane täielik keelekümblus on Eesti jaoks kõige sobivam keelekümbluse mudel. Kümne kuu jooksul töötas Haridusministeerium koos asjaosalistega välja raamkava, mis lähtub keelekümblusprogrammi rakendamise soovitud tulemustest. 3.2. Keelekümbluse elluviimine 2000. aasta märtsis käivitus Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuuri toetusel Eesti Haridusministeeriumi ning Toronto Koolivalitsuse nelja-aastane ühisprojekt. Projektiga ühinesid ka Vaasa Ülikool ja Soome Kooliamet. Programmis osalevad üldhariduskoolid valiti alguses

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

36

docx

PERSONALIJUHTIMINE

mingid kategoorias on olemas) v tühi leht (teeme vabalt nii nagu ise tahame) Vaatlejale vs teadjale tuginev ­ analüüsija võib tööd jälgida, aga infot tuleb ka töö tegijalt ­ keda usaldada? Kirjeldus vs ettekujutus ­ väga oluline! Sageli kirjeldatakse tööd selle järgi, mida töö nõuab. Jäetakse kõrvale dokumendi pool, e mis on ette kirjutatud. Kui palju on reegleid, kui palju otsustusvabadust. Üks mudel kõikidele ei sobi. Uued suunad tööanalüüsis: 1) O*NET ­ ametinimetuste infovõrgustik. Kataloog, kus on ametinimetusi kirjeldavad andmed. 2) Püütakse kaardistada isiksuseomadusi. 3) Kompetentsimudel ­ sajandivahetusel oli see tugev trend. Kui palju mingeid oskusi ja teadmisi sel ametikohal võiks olla. 4) Kognitiivsete ülesannete analüüs ­ pigem tõusev trend. Kuidas inimesed otsustavad? Ja milliseid protsesse selleks kasutavad

Psühholoogia

27

docx

Tartu kutsehariduskeskuse hotell

dekolteed jne). Tartu Kutsehariduskeskuse organisatsioonikultuur on tugev, mis on seletatav töötajate ning juhtkonna ühiste eesmärkide, väärtuste ja käitumismudelite teadvustamise ja juurutamisega. Oluliseks faktoriks nende kujunemisel on olnud meeskonna ühtekuuluvustunne. http://www.ngo.ee/kodanikuyhiskond/ettevotja-sotsiaalne-vastutus 3. ORGANISATSIOONI TEGEVUSVALDKONNAD JA TURUD 3.1. Organisatsiooni elutsükli mudel Organisatsiooni elutsükli mudelist lähtuvalt, läbivad ettevõtted oma arengus viis etappi. Need on tutvustus-, kasvu-, küpsusele lähenemise, küpsus- ja langusfaas. Analüüsides pelgalt TKHK hotelli tegevust võib öelda, et ettevõte on kasvufaasis. Avamisest on möödas 3,5 aastat, selle ajaga on tekkinud korralik püsikliendibaas. Püsiklientide seas on nimekaid ettevõtteid, kes majutavad hotellis oma töötajaid kui ka mitmeid organisatsioone, kes

Organisatsioonikäitumine

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga

Alternatiivpedagoogika

Kommentaarid (0)