Instrumentaalanalüüs – praktikum (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Töö eesmärk: Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1)kvalitatiivselt 2)kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel

Instrumentaalanalüüs

14

docx

Polarograafia

on aluseks kvantitatiivsele polarograafilisele analüüsile. Polarograafilise laine asend pingetelje suhtes sõltub depolarisaatori keemilisest iseloomust. Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest. Määrates poollainepotentsiaali ja mõõtes polarograafilise laine kõrguse, viiakse läbi nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs: määratakse vase, tsingi ja kaadmiumi poollainepotentsiaalid. Selleks tõmmatakse normaalpolarogrammil polarograafilise laine keskelt joon risti abstsissteljega ja võrreldakse leitud potentsiaali väärtusi tabeli andmetega, selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone. Kvantitatiivne analüüs: polarograafilise lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse

Analüütiline keemia

6

doc

Polarograafia

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Polarograafia POL Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Meetod põhineb analüüsiva lahuse elektrolüüsimisel ühe pöolariseeruva ja teise mittepolariseeruva elektroodiga ning jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendavat pingest

Instrumentaalanalüüs

19

pdf

Eksami kordamine

- mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. · Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv · Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB! Analüüsi tulemus peab kajastama keskmist sisaldust Näide: Fe määramine rauamaagis mineraalid ja maagid on heterogeensed, ühe proovi analüüs ei pruugi kajastada kogu Fe sisaldust maagis. Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada. · Igal meetodil on mitmeid astmeid, mida tuleb arvestada enne ühe analüüsi teostamist · Iga analüüs sõltub meetodist, proovi tüübist ja soovitud tulemustest Proovi valik, Proovi eeltöötlus, Paralleelproovid, Kalibreerimine ja mõõtmine, Standardid 4. Vead keemilises analüüsis (aritmeetiline keskmine, reprodutseeritavus,

Analüütiline keemia

23

doc

Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend

Keemilise analüüsi eesmärgiks on aine koostise kindlaksmääramine. Kvalitatiivsel analüüsil määratakse,millised elemendid või ühendid esinevad määratavas aines. Kvantitatiivsel analüüsil määratakse aine koostisosade sisaldust (kontsentratsiooni). Analüüsi meetodeid võib liigitada järgmiselt: 1. Keemilised meetodid - analüüs põhineb määratavate koostisosade iseloomulikele keemilistele reaktsioonidele. 2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi omadusi (nt.spektraalanalüüs). 3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades (nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid).

Keemia

97

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia

51

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

...................................................................................................30 5.5.3 Plii (Pb)....................................................................................................... 31 5.5.4 Kaadmium (cd)............................................................................................31 5.5.5 Elavhõbe (Hg)............................................................................................ 32 6. Andmete statistiline analüüs................................................................................... 33 2 ......................................................................................................................................33 7. Tulemused ...............................................................................................................34 7.1 Elavhõbe (Hg)............................................................

Bioloogia

26

odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaen

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)