teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milline on MP vajadus turumajanduse süsteemis? Milliseid MP eesmärke soovitakse saavutada? Millised institutsioonid on tegevad? Milliste vahendite ja abinõudega püstitatud eesmärgid saavutatakse? Milline on riigi roll MP kavandamisel ja elluviimisel? 3.Majanduspoliitika elluviijad MP elluviijateks on institutsioonid ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatlike valimiste teel. Rahvusvaheline tasand (EL, Rahvusvaheline Valuutafond, WTO); Siseriiklik tasand (Parlament, Valitsus, Kohus); Ametkondlik tasand (Keskpank, Haigekassa, Tarbijakaitse, Konkurentisamet); Kohalik tasand ( Linna- ja vallavalitsused); Erasektor ( Ametiühingud, Tööandjate ühendused, Teised ühiskondlikud org.) 4.Otsustussüsteemide olemus ja probleemid Turg - Tsentraliseeritud planeerimise ja
· Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad. · Tegevus ja tegevustingimused · Ühiskonna mõiste OSA 2 Tegevusteooria
palju riiklikult organiseeritud planeerimist (poliitikat). Riiklikule organisatsioonile on alternatiiviks ka mitmesugused assotsiatsioonid, kooperatiivid jm vabatahtlikud ühendused. Määravaks osutuvad tehingukulud. Tehingukulud sõltuvad riigi institutsioonidest: õigussüsteemist, poliitilisest, sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja muudest süsteemidest. Iva on selles, et majanduse funktsioneerimist juhivad institutsioonid. 12. Mida tähendavad institutsiooniökonoomikas käsutusõigused. Selgita nende mõju majandusotsustele ja valitsussektori rolli selles. Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressursside kasutamisega (mitte ainult omandiõigust). Käsundusõigusega määratakse, milliseid toiminguid võib omanik oma varaga teha. Käsundusõigust on vaja selleks, et eraturg saaks funktsioneerida. Nad hoiavad ära indiviidide
koostegevus mingit tegevuse kooskõlastamist indiviidide vahel. Koostegevusest ei saa automaatselt koostööd. Formaalselt on ühishuvimänguga tegemist siis, kui mängijad järjestavad kõik võimalikud mängu tulemused oma eelistuse alusel sarnaselt. Nõrgem variant on see, kui mõlema mängija parimad tulemused langevad kokku. Institutsiooniteooria: Institutsiooniteooria - Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. Kuidas? : Muutes valikute suhtelisi hindu (kulukust, tulukust), Tehes kitsendusi, Luues tegevusruumi. Muutuvad tegevustingimused, mitte inimene! Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu vundamente, sisaldades raamistikku madalama tasandi institutsioonide jaoks.
(nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust eeldada, et nad käituvad ,,avalikes huvides" ehk maksimeerivad sotsiaalset heaolu. Kui ka poliitik ei tegutse oma kitsastes huvides ei garanteeri see veel, et ta teeks tarku (st ühiskonna heaolu tegelikult suurendavaid) otsuseid infopuudus. Sellega, kuidas poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline keskkond ja majandussüsteem üksteist mõjutavad, tegeleb POLIITÖKONOOMIKA- mis on interdistsiplinaarne õpetus (majandus, sotsioloogia, politoloogia) aitab mõista valitsuse ebaõnnestumise põhjuseid, nt miks ei õnnestu poliitikutel välja töötada keskkonnapoliitikaid, mis suudaks mõistlike kuludega lahendada turutõrke (nt negatiivse välismõju) probleemi. HUVIGRUPID: Kuna keskkonnaregulatsioonid on poliitilise protsessi tulemus,
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus
· - kasum · = R C = p * q + q * AC · Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa P tulu on kulust suurem = KASUM MC Tulu on kulust väiksem - KAHJUM q0 MR TURUTEOORIA 08.10.2013 Turg institutsioon, mis viib ostja ja tarbija kokku kindlal ajal kindlas kohas Mida ostetakse/müüakse sisenditurg, väljunditurg Turgusid saab klassifitseerida turu osaliste arvu järgi. Turuteooria räägib lihtsustatud mudelitest. Täielik konkurents · Kõik tootjad pakuvad sama toodet lihtsustus sama kvaliteediga · Palju pakkujaid · Palju ostjaid · Turg on avatud igaüks saab siseneda/väljuda · Info on täielik kõik teavad kõike
2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus.
resurrsse võimalik ümber jaotada nii, et keeg ei kaotaks. Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)):
seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et ümberjaotus lisakulutusi kaasa ei too). Sotsiaalselt soovitava heaolu jaotuse saavutamiseks ühiskonnas turu “nähtamatu käe” toimet piirama ei pea. Tuleb kujundaada lihtsalt sobiv ressursside jaotus. 6. Mis on avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku (vaba ja võrdse konkurentsiga) turu tingimustes? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ülesandeks täiusliku konkurentsiga turu tingimustes on analüüsida ühiskondlikult õiglaseks hinnatava heaolutaseme jaotuse eelduseks oleva ressursside jaotuse omadusi ja sellise jaotuseni jõudmise võimalusi. 1 7. Mis on pakkuja motivatsioon turgu tasakaalustava kauba- või teenustekoguse
* Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP 2.Valikained: * Ehitusmaksumuse hindamine 3,0 AP * Ehitusettevõtte ökonoomika 2,5 AP * Ehituse juhtimine 4,0 AP * Ehitusinvesteeringud 2,0 AP * Kinnisvaraökonoomika 3,0 AP
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused: • üldised seaduspärasused tulenevad üksiku eesmärgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)):
● Õiglane ja võrdne kohtlemine kõigis juhtide ja aktsionäride omavahelistes suhetes. ● Täielik läbipaistvus teabe edastamisel ettevõtte tegevuse, tulemuse, riski ja finantsseisundi osas 4. Milles seisneb agendiprobleem? Agendiprobleem on oluline element ettevõtte lepingulise vaate seisukohalt. Agendiprobleem tuleneb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel. Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel ● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni.
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Teemad · Mitmene lineaarne regressioonmudel Mitmese lineaarse regressioonmudeli parameetrite hindamine Parameetrite tõlgendus Standardiseeritud kordajad Mitmene regressioonmudel I ANOVA tabel F-test ja mudeli statistilise olulisuse kontroll Korrigeeritud determinatsioonikordaja
Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA Ainekuruse eesmärgid: selgitada, kuidas arvestatakse ja rakendatakse loodusvarade kasutamise ja kaitse (hoidmise) juures ökonoomika põhimõtetega. Anda ülevaade sellest, milliseid vahendeid kasutatakse loodusvarade majandamise optimeerimiseks. Tutvustada üliõpilastele loodusvarade majandamise ökonoomikas kasutatavaid mõisteid ja olulisimaid teoreetilisi kontseptsioone. Kaasaegseid ühiskondi vaevab LOODUSVARADE PIISAVUSE küsimus. Kuna loodusvarad on tootmise sisendid, mida kasutatakse igapäevaselt väga suures mahus, siis
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkul
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetul
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri m
............................................ 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on konkreetne turukoht (institutsioon), teatud ajal ja paigas toimub müüjate-
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik pun
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm = raha lõppseis Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine
kontrollida; – senised kogemused ostjaga ei ole maksedistsipliini osas positiivsed; – tegemist on väikepartiide ja üksikute harvade saadetistega, kus ostja tausta kontrollimine võib osutuda liiga aeganõudvaks või kulukaks; – riikides, mille majanduslik ja poliitiline stabiilsus jätavad soovida. • Puudused: – protsessi on vajalik haarata kolmandaid osapooli (ekspedeerija või vedaja ja nende kohalik agent); – toob kaasa lisakulutusi; – ekspedeerija (või vedaja) ja tema agendi taust peavad olema kontrollitud; – nõuab täiendava kirjaliku lepingu sõlmimist. b. Dokumendimaksed • Dokumendimaksed (documentary payments) – Inkasso (VõS § 754…§ 757) – Akreditiiv (VõS § 747…§ 753) i. Dokumendiinkasso, selle eeldused ja riskid 1. Sularaha dokumentide vastu (cash against documents, CAD) • Väliskaubanduses kasutatav makseviis, kus: – makse toimub ostja asukohas; – algatuse tegijaks ja inkassokorralduse andjaks on müüja;
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes.
tegemist on väikepartiide ja üksikute harvade saadetistega, kus ostja tausta kontrollimine võib osutuda liiga aeganõudvaks või kulukaks; riikides, mille majanduslik ja poliitiline stabiilsus jätavad soovida. Puudused: protsessi on vajalik haarata kolmandaid osapooli (ekspedeerija või vedaja ja nende kohalik agent); toob kaasa lisakulutusi; ekspedeerija (või vedaja) ja tema agendi taust peavad olema kontrollitud; nõuab täiendava kirjaliku lepingu sõlmimist. b. Dokumendimaksed Dokumendiinkasso, selle eeldused ja riskid Sularaha dokumentide vastu (cash against documents, CAD) Väliskaubanduses kasutatav makseviis, kus: makse toimub ostja asukohas; algatuse tegijaks ja inkassokorralduse andjaks on müüja; pankadel ei ole kohustust kontrollida dokumentide õigsust;
Nõudmise hinnaelastusu iseloomustab nõutava koguse suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest o Pakkumise hinnaelastsus o Nõudmise sissetulekuelastsus o Ristelastsus Elastsust mõjutavad tegurid: o Asenduskaupade arv ja lähedus o Kauba kasutamisvõimaluste arv o Kulutused kaubale o Tarbija kohanemisaeg o Hinnatase FIRMATEOORIA Mis on ettevõte? Ettevõte on: o Institutsioon o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur?
TEOORIAKÜSIMUSED nr 1 1. Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja? Mis on sõltuv muutuja? Funktsioon on eeskiri, mis määrab seose, kus igale elemendile hulgast X on vastavusse seatud üks elemented hulgast Y. Sõltumatu muutuja on x ehk argument. Sõltuv muutuja on y. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond, muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Hulka X nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Hulka f(X)={ y e Y: leidub x e X, nii et f(x)=y} nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Hulk Y. Funktsiooni loomulik määramispiirkond on argumendi väärtuste hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav. 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Põhilised esitusviisid: valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. {(x;y): f(x)=y} 5. M
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
Majandusmatemaatika TEM0222 konspekt 1. Gaussi meetod e. elimineerimise meetod täpselt määratud süsteemi korral (võrrandite arv=tundmatute arv): maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse absoluutväärtusega arvu (antud veerus kui ka kogu süsteemis). Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaatriksit. Pöördmaatr
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus e
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus. Kui uuringu läbiviijad märgivad, et andmed on saadud ceteris paribus, siis millised asjaolud ei ole majanduses muutunud? Tarbijate hulk ja/või sissetulek, raha ostujõud, kauba kvaliteet, tarbijate maitse-eelistused, (veel midagi?). Oletagem, et sama seos kummagi kauba hinna ja nõutava koguse vahel valitseb kõigi mittenegatiivsete (mida see tähendab?) hindade korral (NB! Tegelikult on punkte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
