Facebook Like
Hotjar Feedback

Institutsiooniökonoomika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab eeldus ?
 
Säutsu twitteris

IÖ uuenduslik panus - * Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega – näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism . Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Karl Popper : “Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institut- sioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud” Organisatsioonid on Northi järgi institutsioonid koos nende kasutajatega *Schmolleri järgi “institutsiooni personaalne külg” või “isikute ja asjade seose püsiv kindla otstarbega vorm” Institutsioonide tasandid ( Williamson ) - turg ja ettevõte on majanduse korraldamise äärmused, mille vaheline spekter on pidev, täidetud nn hübriidvormidest formaalsete ja mitteformaalsete lepingute näolPõhiinstitutsioonid majanduses: Turult saame teada, mida tasub toota ja mida mitte hindade kaudu.*Hindade kaudu toimub ühtlasi ka motiveerimine – kujunevad kasumid või kahjumid. Ettevõttes ütleb direktor, mida teha ja määrab nii preemiaid kui ka karistusi ülesannete täitmise eest. Sotsiaalsed normidSoovitud käitumise (näiteks vaikuse loengul) tagab naabri halvustav pilk Seadused Tagamiseks tuleb mängu politsei ja kohus. Institutsioonide informatsiooni- ja motivatsioonifunktsioon. Inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. *Informatsioonifunktsioon: Korrastavad meie maailma, vähendavad määramatust ning koostöö kulusid (õigekiri). *Motivatsioonifunktsioon: muutes meie stiimuleid päästavad ratsionaalsuslõksust, avavad uusi kasuvõimalusi (seadused).Staatiline efektiivsus: Coase ’i saarestiku mudel -ettevõtted kui plaanimajanduse saarekesed turgude ookeanis.Dünaamiline efektiivsus: eraomandi roll- Eraomand kui institutsioon tagab enamasti ressursside efektiivsema kasutamise kui ühisomand, sest motiveerib investeerima ja hooldama . Siiski vaid seni, kuni selle institutsiooni kulud ei ületa tema abil saadud lisatulu. Institutsioonid ja õiglus-Aristotelese aegadest alates on õigluse võtit nähtud inimeses ja tema loomuses, Kui moralistid on püüdnud muuta inimest, siis IÖ peab vajalikuks muuta reegleid Traditsioonilise mikroteooria kriitika-Inimeste teadlik tegevus *Institutsionaalne korraldus* Mikrotasandil räägitakse institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements )1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID :Metodoloogiline individualism : vastust kõigile ühiskonna probleemidele otsitakse indiviidide tasandil (ka reeglid on indiviidide mitte jumala tehtud). Ratsionaalsuse (HO) eeldus: inimene üritab üldjuhul teha seda, mis talle tundub parim – lähtub omakasust. Mida tähendab eeldus?*UUENDUS:Piiratud ratsionaalsus : inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile – infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus ’e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema tulevikku suunatult; *kaalub tegevusvõimaluste plusse ja miinuseid nii implitsiitselt kui ka mõnikord eksplitsiitselt.*Ökonoomiline käitumismudel eristub seega oluliselt ettekujutusest, nagu oleks inimene täielikult informeeritud olend , kes käitub automaadina. Homo oeconomicust iseloomustab alati piiratud teadmine, mida ta aga juhul, kui see tundub talle kasulik, on võimeline otsimise ja õppimisega laiendama. *Stiimulid tekivad eelistuste ja piirangute mõjul, mida majandusanalüüs rangelt eristab. Muutused inimkäitumises taandatakse nii palju kui võimalik piirangutega määratud nähtavatele ja mõõdetavatele muudatustele. Nähtamatutest ja mõõdetamatutest eelistuste muutustest püütakse abstraheeruda. See käsitlusviis võimaldab püstitada teoreetilisi hüpoteese ja neid ka empiiriliselt kontrollida.Perekäitumine ( Becker ) - Arenenud riikides on toimunud viimasel sajandil naiste sisenemine tööturule – arusaam naise rollist (naise käitumisreeglid) on muutunud.*Lapsed (õigemini nende kasvatamine ) ehk hüvis y1 on muutunud seoses naise töö väärtustamisega suhteliselt kallimaks võrreldes teiste hüvistega (y2). Kodutöö, sealhulgas laste hooldamise alternatiivkulud on tõusnud. *Tulemuseks on puhta tuluefekti (1b) asendumine segaefektiga (1c), kus positiivne tuluefekt ei suuda kompenseerida negatiivset hinnaefekti laste suhtes. Ratsionaalsuslõks mudel ja institutsioonide roll*Omakasupüüdlikud valijad püüavad valimispassiivsusega teiste kulul liugu lasta.*Omakasupüüdlikud poliitikud püüavad maksimeerida häälte arvu valimistel ja selle nimel valijatega manipuleerida . Seetõttu kujunevad poliitilised konjunktuuritsüklid. *Omakasupüüdlikud bürokraadid kalduvad maksimeerima oma tegevusvaldkonda. Siit tuleneb riigi sekkumise pideva laiendamise tendents.*Mitmesugused huvigrupid võivad riigi poliitikat mõjutada sihipärase info ja lobitööga. Seejuures on see väikestel rühmadel (nt mingi ala ettevõtjad) parema organiseerituse (väiksemate poliitiliste transaktsioonikulude) tõttu lihtsam kui suurtel rühmadel (nt tarbijad).*Nii tekkivad nn riigitõrked võivad põhjustada olulisemaidki häireid ühiskonnas kui turutõrked majanduses Ratsionaalsus lõks ( Dilemmastruktuur ) olukord, kus erihuvide konflikt takistab ühishuvide realiseerimist*Tekib, kui osapooled võivad arvata, et teised neid koostöö puhul oportunistlikult alt tõmbavad*Igaühel eraldi on stiimul teiste arvel liugu lasta (“reeta”)*Ohustatud nii horisontaalne kui ka vertikaalne koostöö e vahetustehingudHomo sociologicus - Inimene on oma sotsiaalse keskkonna poolt programmeeritud. *Inimene käitub vastavalt oma rollile. Rollide süsteem tekitab käitumisootused, mis teeb kooselu võimalikuks. Hälbed rollikäitumisest viitavad ebapiisavale sotsialiseerumisele. *Ühiskond karistab hälbeid normist . Sanktsioonid täiendavad ja tugevdavad seega sotsialiseerumist, mis toimub eelkõige nooruses ja perekonnas. *Homo sociologicusel ei ole sisuliselt seda vaba otsustusruumi, mida ökonoomika pakub homo oeconomicusele. Ökonoomika kui meetodi levik -Poliitikateadustes on Public Choice oluline teadussuund (Downs, Niskanen jt). *Õigusteaduses on Law& Economics levinud eriti USAs (Calabresi). *Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et institutsioonide rajamine, kasutamine ja muutmine nõuab reaalseid ressursse. Paralleelselt vaadeldakse transaktsiooni-kuluna ka heaolukadu (saamata jäänud tulu e koostöökasu), mis mingi institutsiooni kasutamisega kaasneb, võrreldes teoreetilise (pareto-optimaalse) olukorra või mõne parema reaalse (pareto-superioorse) lahendusega. Suhtelepingud - Suhtelepingute kontseptsioon käsitleb inimeste vabatahtlikke informaalseid sotsiaalseid seoseid ja tugineb hüpoteesile, et selliste seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi transaktsioonikulude piiramisele, Esindussuhe - Esindamise (printsipaali ja agendi

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Institutsiooniökonoomika #1 Institutsiooniökonoomika #2 Institutsiooniökonoomika #3 Institutsiooniökonoomika #4 Institutsiooniökonoomika #5 Institutsiooniökonoomika #6 Institutsiooniökonoomika #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadrijak Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

66
pdf
Avaliku sektori ökonoomika
85
docx
Mikroökonoomika
130
doc
Avaliku sektori ökonoomika
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
161
pdf
Juhtimise alused
1072
pdf
Logistika õpik
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
320
doc
Majanduspoliitika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun