põhiseaduse vastu võtnud. Valitsusel ja parlamendil on ainult indiviidide poolt delegeeritud kompetents. 67.Selgitage avaliku sektori majandusliku evolutsiooni teooria (A. Hajek) põhipostulaatide olemus: spontaanne kord ja abstraksed reeglid; süsteemide konkurents ja evolutsiooniline parem võidkäik? Spontaanne kord tekib iseseisvalt otsustavate indiviidide omavahelises suhtluses vastastikuse toime tulemusena. Seda ei loo mõni indiividide poolt moodustatud institutsioon, vaid see tekib indiviidide vastastikusel kohandumisel üksteise tegevusega. See tekib aga ainult vastavates raamtingimustes, nn abstraktsete reeglite keskkonnas (kõige üldisemad keelud). Süsteemide konkurents on interpteteeritav lepingulise ja evolutsioonilise lähenemisviisi kombinatsioonina, riigid ja kohalikud omavalitsused nt konkureerivad omavahel neis kehtivate tegutsemisreeglite seisukohast hinnatuna. Tööjõud ja kapital liigub sinna, kus
............................................ 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on konkreetne turukoht (institutsioon), teatud ajal ja paigas toimub müüjate-
organiseeriksid ja vähendaksid teiste kulul “liugu laskjate” probleemi. 58. Kuidas toimib põhiseaduslik leping anarhia ületamise vahendina: selle totalitaarne ja demokraatlik käsitlus? Põhiseaduslik totalitaarne käsitlus näeb ette, et anarhia ületamiseks peavad indiviidid loobuma kõikidest enda vabadustest ja allutama end absoluutse võimuga institutsiooni käskudele. Vastutasuks kohustub see institutsioon indiviidi heaolu eest hoolitsema. Demokraatlik käsitlus soovitab absolutistliku võimu asemel kasutada õigusriiklikku demokraatiat. Selle järgi peavad indiviidid loobuma vaid õigusriigi eksisteerimiseks hädavajalikest õigustest, mis otseselt lubaksid kõigi sõda kõigi vastu. Samuti on organiseeritud ühise otsustamise õigused ja otsuste elluviimine. 14 59
Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegurite kombinatsioone kasutada. Klassikaline turumajandussüsteem eeldab täielikku valikuvabadust. Samuti on sellise süsteemi teiseks eelduseks eraomand. 1.7.4 Segamajandus. Kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis me näeme, et mitte kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saame me rääkida segamajandusest. Turg kui institutsioon ei võimalda alati kõiki valikuid inimeste kui üksikindiviidide seisukohalt parimal viisil lahendada. Näiteks enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid, tagamaks oma kodanikele julgeolekut ja sõjaväge tagamaks riigile kaitset. Peale selle on igas riigis ka inimesi, kes ei tule kas täielikult või osaliselt iseendaga toime. Need inimesed vajavad sotsiaalset kaitset. Samuti püüavad riigid vähendada
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
regulatsioonid, finantssoodustused või -koormised ning muud riiklikud erimeetmed). o Taotletavad eesmärgid. Tihti iseloomustatakse majanduspoliitikat ka taktikalistes dimensioonides: kaitsev/ründav (defensiivne/ofensiivne); passiivne/aktiivne. Kaitsetaktikaga püüab valitsus struktuurinihkeid majanduses pidurdada, ründetaktikaga aga hoopis toetada. 10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise
Kõik kommentaarid